KOGUTUD LUULETUSED 2007

Kangelaseepose avaread

Saatsin korda suure teo -
mättasse lõin vana reo.

Seda ma ei ütle

Ei taha seda mõtet kirja panna,
ja nii ma panen kirja mõttetuse.
Ma võin veel oma mõtte välja anda,
kui mõtlen välja uhke lõpetuse.

On võimalikke mõtteid lõputult,
kuid suurem osa kõlab mõttetult.
Ma lõpetan nüüd kätteõpitult
ja jätan mõtte enda teada lõplikult.

Kirvega mäel

Kirvega ma vehkisin, seistes ühel mäel,
kirvehoope andsin lausa kahel käel.
Äkki käskis lõpetada pilve pealt üks hääl.
Vaatasin ma sinnapoole, kes võiks olla sääl.

Pilve peal siis sosistati: "Näe, ta kuuletus!
Kohe sünnib sellest kehva luuletus."
Kas ma selle kirjutan, seda veel ei tea,
igast asjast luuletust tegema ei pea.

Ma ootasin

Ma ootasin, et taevast kukuks kivi,
kuid ikka seda veel ei kukkunud.
Ma meeles hoidsin, mis on minu nimi,
ja sellepärast ma ei tukkunud.

Sealt taevast paistis juba kivi pinda,
kuid ikka veel ei järgnend kukkumist.
Ma mõtlesin, mu nimi läheb hinda,
kuid seda alles pärast nukkumist.

Palve tornile

Torn, palun ära kuku mulle pähe,
mul nagunii ju elada jääb vähe.
Ma olen ilmas eriline nähe
ja oma rajalt kõrvale ei lähe.

Ma arvan, et see tulebki, mis tuleb,
kui inimene oma silmad suleb.
Torn, minu sõnumit sa kuule
ja ära löö mind pähe ega suule.

Vaenulikud sõnad

Vaenulikud kommentaarid õhus ümber minu,
tulevad mu mõtete ja tegevuse manu.
Ise olen alles noor, kuid kommentaar on vana:
kõiki asju olen teinud jälle lohakana,

üleüldse kogu minu tegevus on vale,
kummardusi tegema pean endast paremale,
tema ette hunnikusse lükkama pean raha,
aga olen selleks võtnud liiga kitsa saha.

Kritiseerijale

Tahvli peale kriitika
kirjuta sa kriidiga.
Kui sodid õlivärviga,
siis võin minna närvi ma.

Solvang

Kas teate, miks ma Teid solvan?
Sest Te olete tolvan.

Kutsuv võim

Võim kutsus, et tule ja roni.
Ma kukkusin ronides.
Siis ütlesin: "Võim, ära soni!"
Kuid tema veel pomises,

et kuningad närivad kulda
ja magavad pleki peal,
metallita toime ei tulda,
mida juurde ei teki eal.

Ma ütlesin: "Võim, ära soni!"
Kuid tema siis käratas:
"Ma ütlesin, tule ja roni!"
Uue soovi mus äratas.

Siis eesti rahvas rõõmustas

Siis eesti rahvas rõõmustas,
kui orjaaeg sai läbi,
kuid tulevasi sündmusi
ta vaevalt ette nägi.

Jah muidugi võib arvata,
et midagi ta aimas.
Kuid täpselt ta ei ennustand,
mis praeguseks on käimas.

Karm muinasjutt

Must oli muld, kui polnud lund ja seal ei vooland verd.
Siis tuli Lumivalgeke, kes otsis Läänemerd.
Ta tahtis põgeneda ära kommunismi eest,
kuid kartis saada külmetust nii külmast mereveest.

Kui pöialpoisid märkasid, et kommunist on nõid,
nad Lumivalgekese kätte merekaardi tõid,
kuid ütlesid, et kahju küll, kuid paati pole meil,
jah tõesti sa vist külmetad, kui ujud mereveil.

Pöialpoiss on metsavend, kes võitleb vihaga,
kes toidab ennast marjade ja metsalihaga.
Ei kellelegi halasta see kuri kommunist,
mis muud on üldse oodata sul ühest molluskist.

Vasaramees

Tööle kõndis vasaramees.
Tal lihased kasvasid vasara sees.
Kui lapikuks löömise töö oli ees,
ei kõhelnud üldsegi vasaramees.
Teerulli oskas ta juhtida,
kuigi rullides tuli tal puhkida.
Tal kadusid viimased kõhklused
asju lapikuks lüies ja lõhkudes.

Vasar lõi naela- ja kaelapead.
Sai korda saadetud halba ja head.
Lõi kõverat sirgeks, nii parandas vead,
või käitus ise kui suurimad sead.
Kes pihta said, hakkasid röökima,
sest andis tugevat lööki ta.
Teda ei tohtinud nöökida
ega teda nähes öökida.

Lepalehed

Kogusime lepalehti,
aga enam need ei kehti.

Tervitus ahvile

Rõõm, et tulid, sõber ahv.
Maksa ära suhkrutrahv.

Läheneb tulevik

Uus aasta tuleb
verine,
ses praegusest
ei erine.

Kui ojadena
voolab verd,
kas tabab see
ka Läänemerd?

Kuid täna hetk
on pidulik
ja olla tuleb
õnnelik.

Sõda ja terror

Ühtviisi eile, täna ja homme
üle ilma plahvatab pomme.
Värdjad tahavad värdjaid tappa.
Ega ohvrid nutma ei hakka?

Võimuahne president

President, igavene närakas,
rahvale peale käratas:
"Jätke võim minule,
et asi ei kisuks riiule!"

Nii siis rahvas tegigi,
muidu võinuks minna segigi,
millist toetada pisikut.
Parem ikka jagamatut isikut.

Valimissoga

Algas valitute pidu.
Sinna langenute ridu
närima ei kutsutud.
Asjata sai katsutud
saada enda kätte võimu.
Raha läks ja kostis sõimu.
Pärast suuri valimisi
vähemaks jäi inimesi.
Ühed välja valiti,
teiste nahad nüliti.
Ainult üks sai peaministriks,
see kes oli suurim pistrik.
Sponsor tõmbas teda niidist
ja sai maitsva tüki riigist.
Vali mind ja siis saad raha,
selle lõhn ei ole paha,
öeldi mul, kuid siiski mina
juba kinni hoidsin nina.

Sääsk rüüpas verd

Sääsk rüüpas verd, kui seda talle valati,
sest veremaitset tunda soovis ta.
Kel veri voolas, viidi ära palati,
kuid uusi relvi juurde tootis maa.

Sel päeval tänavatel palju kisati,
kuid võõrast keelest aru ma ei saa.
Ma pisut taipasin, kui aken sisse visati,
kuid päris aru sellest ei saand ka.

Rahu ja vaikus

Rahu ja vaikus
õnneks on siin.
Karjumisvajadus
puudub ja piin.
Sambaid sean üles
ja võtan neid maha,
ükski neist pole
hea ega paha.

Tiirlen planeediga
kosmoses ringi,
planeeti mööda
kulutan kingi.
Kõhus on piisavalt
parimat toitu.
Lõhkisöömisest
taevas meid hoidku.

Looduslik meedia

Puulehed ei ole veel ilmunud,
sest trükikoda läks rikki.
Nii kuulame mujalt uudiseid
ja hoiame kõrvad kikki.

Tuul vabalt raadiot võib mängida,
sest sisaldab raadiolaineid.
Kui kuskilt ei saaks me uudiseid,
ei oleks meil jutuaineid.

Pudelipurustaja

Kolm pudelit lõi puruks kepiga üks mees.
Nüüd on ta ahelates seismas kohtu ees.
Talt küsitakse, miks ta nõnda märatses.
Ta vastab, et ta ainult iseäratses.

Veel killud maas ja nendel kõnnitakse peal,
nii näha võib ka rohkelt vereplekke seal.
Mees teadis küll, et seal ei tehta koristust,
seetõttu oodata on karmi karistust.

Lipp tumeneb

Säärekont on olemas,
kuid pealuu varastatud.
Võib olla üsna kindel nii,
et meid on parastatud.

Miks mereröövli lipu all
peab röövel tundma häbi?
Mis oli lipu nõrgim koht,
on vaenlane näind läbi.

Kuri mõõk

Känd löödi lõhki pikuti ja seda tegi mõõk,
ei kirvest olnud võttagi ja soovi polnud ka.
Siis algas suure metsa all veel inimeste püük,
sest arvati, et muidu mõõk veel isu täis ei saa.

Kuid inimesi metsa all nii vähe elas seal,
et metsast külla tungida uus sündis pea idee.
Kui inimesed lõppevad kõik mullapinna peal,
siis kalu püüdma hakkab mõõk ja tühjaks teeb ka vee -

nii mõtles mõõga omanik, kel aru polnud peas.
Ei teadnud, et ta sünnitab ka suured vastujõud,
kes mõrvarit ei soovi näha üldse enda seas.
Nüüd mõõga asemel tal käes on hoopis lauanõud.

Ere hetk

Eile oli väike vaheldus.
Täna jälle ori aheldus.

Rikka maja

Üks rikas mees kord ehitas
ühe väga kalli maja.
Kõik inimesed arvasid,
et nii ei ole vaja.

Ta mõtles veel, et ehitab
oma majale torni otsa.
Ei pannud seda tähele,
et raha lõppes otsa.

Perekond

Ema on juuksur.
Isa on nuuskur.
Laps on nuuksur.

Ummistus laieneb

Kui mina olin veel väikene mees,
üks ummistus ummistas bussi sees.
Ja kui ma muutusin vanemaks,
läks ummistus tänaval suuremaks.

Elu

Elu on liiga huvitav
ja aega on liiga vähe.
Karjuda pikalt võiks edasi,
aga hääl juba ongi kähe.

Lisada siiski tuleb veel,
et elu rikuvad kaagid.
Nad saevad kõiki oksasid,
ja nii ei valmigi saagid.

Tolmuhangede kasvades

Kord lossis tantsis päikses tolmukübe
ja aega oli seda vaadata.
Siis järgnes aeg, mis oli üsna kibe,
on sellele veel raske viidata.

Mis aegu tuleb, pole ette teada.
On kroonikate riiul tolmunud.
End tuleb tulevikuks valmis seada
ja pähe õppida, mis juba toimunud.

Kodune pühapäev

Muretsesin endale pisikesi asju,
suurde majja vedasin ja panin sahtlitesse.
Asju nüüd ma tarvitan, et need ei läheks raisku,
vaid et tooksid oma sära musse inimesse.

Taevast sajab parajasti pisikesi piisku,
põhiline on, et mitte paberisse.
Paberile piiskadest võib kirjutada siiski,
nõnda tuleb uus idee ka sesse niiskusesse.

Karneval

Kuus aastat kestis karneval, kuid siiski saabus lõpp.
Kostüümi peale õmmeldi siis augu katteks lapp.
Ei tahetud tast loobuda, sest elu kestis veel.
Üks lombakaski komberdas nüüd pikal koduteel.

Teel pudel lahti korgiti ja suhu voolas mahl,
sel pudelil näis olevat tavaline maht.
Ka lombakale pakuti, kes märjaks tegi suu,
sest koduni tal komberdada maad veel oli ju.

"Kuus aastat kestev pidustus ei ole võimalik!"
nii ütles kodus mõnigi, kel tundus imelik,
et temal tuli üksinda nii kaua oodata.
Veel keegi ootab lombakat, kuid siiski loodab ta.

Klaas

Kord tuleb jälle juua piimaklaasist,
kuid jook võib selles olla muu kui piim.
On neid, kes nimetavad klaasi viinaklaasiks,
mis sest, et klaasi kohta liiga kange viin.

Teeklaasiks klaasi saaks veel nimetada,
kuid öeldud on, et tee jaoks mõeldud tass.
Et nime sul ei tunta, pole imestada,
kui puuduvad sul sünnitunnistus ja pass.

Puudulik mälu

Kuhu jäi küll mälupulk?
Otsib terve rahvahulk.

Pinge

Ma ei saa endast kõike rääkida,
sest jutt tuleks liiga rõve.
Küllap te mõndagi mõistate,
kui saate selle sama tõve.

Miskit ületamatult ilusat
on siiski minugi hinges.
Mus peituvad suured vastandid
on lõputus kõrgepinges.

Koledad hääled

Üks kuri urin jooksis läbi pea,
ta küsis, miks ma teinud olen vea.
Ei teadnud, mida talle vastata.
Kui leiad kuskilt päti, siis kohe kasvata.

Suust tuli purin, ninast aga lurin,
ja kõige selle ajal jätkus urin.
Kas kasvatada tuli ennast mul või neid,
ka kaitseingel selgeks mul ei teind.

Kehvad lood

On kehvad lood ja selle käest ei pääse,
kui juurde kingitakse mõni valus hoop.
Peab vahel maha lööma mõne sääse,
kuid vist on saabumata alles katastroof.

Parv sääski ootab verejoomis järjekorras
ja teine parv on ruumis tõbesid.
Ei asjad ole iial olnud korras -
ka kauges minevikus inimesed põdesid.

Päeva närides

Üks mõttekübe pähe tuli, mida varem polnud seal.
Et on see kübe selline, ei olnud arvand eal.
Nüüd on see kübe kadunud ja teine asemel.
Muid olen pähe tagunud. Kas need on tasemel?

Päikse paistel

Veel pimedust peab ootama, kuid kiiret mul ei ole,
sest päike pole mõnel päeval üldse mitte kole.
Praeb päike lumehelbeid nagu nahka rannaliiv.
Kui helbed juba tumedad, on pimeduse viiv.

Õhtu edeneb

Õhtu käes. Tuled põlevad linnas.
Õhtu on minu jaoks pikem kui hommik.
Õhtuti põlevad
lampide silmad,
hommikul ärgates
vaevalt neid näen.
Õhtu on käes,
aga magama minna
veel ei tule,
sest aega veel on.
Sõnad tahavad
rändama minna.
Enne ööd
vaevalt mõtet neis on.

Kõik muutub

On erinevad elu eri hetked,
erinev võib olla iga päev.
Teist moodi õhtu on kui oli hommik,
ja muutub kõik, kui magama ma läen.

Öö jooksul unenäod on eri moodi,
mis sest, et pikka vahet pole neil.
Üks kell lööb muhu pähe voodi
ja teine kell lööb varba katki sein.

Praegu on taevas sinine

Pilv sõidab üks päev üle sinitaeva
ja teisel päeval hakkab sadama.
Ka ise sõitma läheksin ma laeva,
kuid ära kaotand olen sadama.

Ma otsin pabereid ja saapapaelu
ning piimaklaasist münte õngitsen.
Kui taevast sajab kruvisid ja naelu,
ma jälle taeva poole põrnitsen.

Uputuse aegu

Kas tead, miks upuvad majad ja teed?
Sest taevast alla langevad veed.

Kas tead, miks tapma tulevad need?
Sest inimestel pole ideed.

Kurat närib ja matsutab suud,
tal hamba all muudkui krõmpsuvad luud.

Kui vihma sajab veel kaksteist kuud,
siis ladvani upuvad isegi puud.

Vihm

Taevakraanid olid valla,
vesi langes taevast alla.
Tegin vee sees sulla-mulla.
Ujumises sain ma kulla.

Muretu elu

Kui minema lendavad kured,
siis lõppevad suvised mured.
Tilkumast lakkab higi.
Meeldivad ilmad on ligi.

Et tagasi tuleks veel suvi,
tükk aega ei paku huvi.
Ükskord ta pealegi tuleb,
kui lumi sulada juleb.

Kõik ei sula

Lind häält teeb küll, kuid lumi sulab asjata.
Ta tahab jäätuda, et murda palju luid.
Ehtsa külma kraani lahti laskjata
võib juhtuda, et talv ei kesta kuid.

Loen lehe kaupa läbi paksu raamatut,
ning vahepeal loen õhemaid ja muid.
On ühel leheküljel mitu haavatut,
kuid vaiksena ma kuulen kaebajate suid.

Raamatule saateks linnud laulavad.
Nad olla võivad varblased või tuid.
Et aknale nad lähemale tulla saaks,
on välja istutatud suuri puid.

Päike

Jälle paistab päike
ja süstib tema kiir,
mis sest et meie vahel
on kosmiline piir.

Õnneks märtsikuus ta
veel kõrbema ei prae,
kuid seegi pole kena,
et märjaks läheb krae.

Valgus on küll ilus,
kuid pimedus on ka,
ning pimeduses päike
meid süstida ei saa.

Sula

Lörtsi kasvab sadamata välja lausa maast.
Rahval tekib küsimus, kas lörts ei ole saast.
Mõni arvab hoopiski, et kevad on hurraa.
Mõni arvab lörtsi kohta, lund just õgib maa.

Igal päeval tegelikult täis saab aastaring.
Kasv võib minna suuremaks, siis pigistab su king.
Kasvamise läbi saades siiski kulub king.
Lõpuks lahkub sokiaugust vanaks jäänud hing.

Veel natuke

Veel natuke on aastat alles jäänud.
Nüüd terve aastaplaani tasa teen.
Mis plaan mul algselt oli, meelest läinud,
kuid tegutsemistahtest siiski alles keen.

Kui selle aasta lõpetan ma hästi,
võib aasta otsa rohkem laiselda.
Mul rabada ka tulevikus kästi,
kuid käsu üle võiks veel vaielda.

Sepik lõhnas

Sepikust ei saandki saia.
Hallitama läks veel leib.
Näriline hiilis majja,
mis ta siin on jälle teind?

Sepik, sepik, sügav maitse.
Sai ei anna sügada.
Saame, kui meil puudub kaitse,
närilistelt pügada.

Kuhu läheb inimene?

Kuhu läheb inimene, kui tal pole raha?
Mida mõtleb inimesest urgu omav hiir?
Inimest ta oma urgu kutsuda ei taha,
külaliste suurusele kehtib ülempiir.

Soolane peab olema see pisaratejõgi,
mis inimese silmadest otsima läeb merd.
Ajahammas inimest nii kiiresti ei õgi,
nagu valab tillukese hiirepoja verd.

Kummaline hiir

Kas teate kuhu kadus kummaline hiir?
Eks ikka selles suunas, kust paistab silmapiir.

Ma valmistun. Mul selleks oma lasketiir.
Kuid paremini ette valmistus must hiir.

Natuke reklaami

Kui majas elavad rotid,
siis ostke neile sprotid!

Loomahääled

Nurru löömine ei tähenda nurisemist.
Urus istumine ei tähenda urisemist.

Kass

Kass usinasti piima jõi,
mis inimene tõi,
ning hiire sisse hambad lõi
ja selle ära sõi.

Võib juhtuda

Võib juhtuda, et tuleb kuri Muri.
Võib juhtuda, et hakkab haukuma.
Võib juhtuda, et püssi sees on tuli.
Võib juhtuda, et hakkab paukuma.

Süldist mees

Taldriku peal lebab süldist koosnev mees.
Teda me ei näri - inimhing tal sees.

Siga pandi sülti, hinge polnud seal.
Süldi koht on söömatagi taldrikute peal.

Hobused, hobused, mida te tahate?

Hobused, hobused, mida te tahate?
Kas teil on tõesti kunagi paha?
Mida te sellest mõttest arvate,
et seon kabja ette teil saha?

Lumi tuleb kaugele lükata,
nii et sinna moodustuks kuhi.
Siis saab kuhjast üle hüpata.
Tööluusi vastu palkan ma nuhi.

Kolm hunti

Kolm hunti kooris ulgusid, kuid liha nad ei saand,
sest teised loomad lahkunud kõik olid hundimaalt.
Need hundid tegid tegusid, mis kuulsust neile tõid,
kuid võimalikud ohvrid juba välisriigis sõid.

Erinevaid rohtusid need matsutasid seal,
mis haljendasid rahuga mullapinna peal.
Kolm hunti muudkui ulgusid ja kurb neil oli meel,
kuid ohvrid ei tulnd tagasi sealt välisriigist veel.

Hiilga juba

Hiilga, hiilga, pimendav nägu.
Otsi poegi, pesata kägu.
Karuga juhtus rebaseime.
Väljas on talv ja väljas on pime.

Karu kõndis

Karu kõndis ümber püti.
Pütis polnud üldse mett.
Karu kõndis läbi hüti,
nägi hütis seda, et

keegi istus keset lauda,
pihku võtnud oli noa.
Karu tahtis sellest laulda,
enne saama pidi loa.

Sumisegu aga

Kohtumisel suminaga
tervitasin mõminaga.
Kas ma olin üldse karu,
sellest siiski ei saand aru.
Sumin mõtteainet andis,
mõtteid kärgedesse kandis.
Oma suure laiskusega
ma ei lähe raisku, ega?
Pea all oli pehme padi,
mõte tegi sellest paadi.
Lumekate oli nadi,
siiski talvituda saadi.

Ahv puuris

Ma olin ahv, kes vaatas veidi puuriust,
kuid lahti murda kes ei proovind lukustust,
sest lukustuses ta ei näinud jubedust,
sest puuris oli olemas sage toitlustus.

See koht ei olnud õnneks mitte loomaaed,
kus inimesed vaadanud oleks kogu aeg.
Ahv mängis puuris üksinda mitmeid mängusid,
kuid ainult valvas puurivaht, kel ajud kängusid.

Juhend ahvidele

Hoop hoobi järel vatti anda tuleb ahvidel,
sest see on märksa ohutum kui klõbin klahvidel.
Ka klahvide peal klõbistada tundub tarvilik,
kui ahv on juba targaks saand ja pole sarvilik.

Mammut ja tiiger

Püüdsime suure mammuti.
Suur oli ta surnuna samuti.
Meil vaadates suud olid ammuli,
kui lebas mammut seal kummuli.

Üks külamees kummitas tiigrina,
kui teised magasid neegrina.
Kuid ükskord täiskuu kiirguses
tal järele mindi viirgudes.

Me kinni püüdsime mammuti
ja seejärel tiigri samuti.
Kus maal see juhtus, on teadmata,
sest maad on veel kaardile seadmata.

Kanala hiilgus ja viletsus

Oh sügisesed tibud, praegu on veel suvi,
nii teie lugemine veel ei paku huvi.
Või olete te hoopis kevadised
või lausa lihavõtte ehmatised?

Ma loeksin kokku munemata munad,
sest needki on ju kaotsi läinud minad.
On kõige valitsejaks munev kana,
kukk siin ei loe, sest ta on juba vana.

Maod roomavad

Maod roomavad ja lähevad siit ära.
Ma küsin ühelt, kuhu läheb ta.
Ta vastab, kutse viib ta sellest paigast ära,
kuid seda vastab ilma hääleta.

Maa madudega koos käib ümber telje,
kuid madudel ei tule pöörelda.
Maost kergesti võib jääda vale mulje,
kuid minu magu veel ei iivelda.

Meri vahutab

Palju kalu on mässaval merel.
Mõnel kalal hammas on verel.
Sõidan merel, nad ujuvad vastu,
ütlevad: sinagi vette nüüd kastu!

Vastan neile: kastuge kuiva!
Treenige kuiva käes sabi ja uima!
Merest lendabki välja üks kala,
ütleb: nüüd sina vette end vala!

Verine õis

Kui õitsema puhkesid lilled,
siis puhkes ka verine õis,
ning mõni küsis, et milleks,
ja mõni, et kuidas ta võis.

Lõpuks närtsisid lilled
ja verine õis närtsis ka,
kuid et ta üldsegi õitses,
ei mõni veel leppida saa.

Känd

Känd luges kokku oma rohked aastarõngad
ja ikkagi ta pistis kisama.
Ta nõudis, et tal toodaks elulõnga,
kuid midagi ei tuldud lisama.

Mees saega kõndis juba kodu poole,
mis ehitatud oli teisest puust.
Känd saatis sajatusi inimsoole,
et see vaid saeb, ei mõtle üldse muust.

Tulekera

Ei tulnud tuli tulekerast välja,
vaid viskas endast välja otse sütt.
Ei teinud tuletõrje temast välja,
sest tuletõrjes puudus täpsuskütt.

Nii üle metsa tulekera lendas
ja leidis uueks koduks taevalae.
Võibolla peitis tulekera päikest endas,
kuid iga päike inimest ei prae.

Kuu peale

Mis viga oleks meil minna
Kuu peale tulnukalinna?
Kuulsin, et sõidame sinna.
Sõiduki sisse mind vinna!

Kuu peal ootavad rahvad.
Ei tea, mida täpselt nad tahtvad.
Varustust kaasa nüüd kahmad,
sest avastusreisid on vahvad.

Ei kauem jääda saa siia.
Õpetus Kuu peale viia -
selline siht võib meid liita.
Pärast saame vaid kiita.

Põgenikud saabuvad

Kaebused kostsid poolkuu pealt.
Taheti siia pageda sealt.
Varsti üldse pole ju kuud,
pageda tuleb, ei teha saa muud!

Rääkisin sellest, ei usutud mind.
Kurjad vaimud vaevad sind,
öeldi mulle, pakuti arsti.
Tulnuka hordid saabuvad varsti.

Seen ja tulnukas

Seen ütles tulnukale: "Sa ei ole moes."
Tulnukas tal vastas: "Ega see ei loe.
Jään elama nüüd siia, sest see planeet on soe,
ja avan juba varsti siin kuulsa seenepoe."

Kutse viirastusele

Olen haridust saanud asjus,
millel pandud on nimesid.
Suurem oleks elutee raskus,
kui ei juhtuks imesid.

Kui sa sünnid, siis elada proovi,
naljalt ei kiputa kustuma.
Mõtlesin välja veel ühe soovi,
mida võib hakata uskuma.

Viirastus tule ja vabise veidi,
külvates hirmu ja põnevust.
Varemalt vahel näha sind võidi.
Eile ei näinud, oh jõledust.

Kuulen hääli, mis teised ei kuule.
Viirastust harva näen minagi.
Tahaks vaadata rääkija suule.
Hea on, kui tajud sa midagi.

Unesid nägin, kuid need olid öösel,
päev ei pea olema igavam.
Aega kulutan mõnikord töödel,
olgu neil sisu siis sügavam.

Mul ei puudu küll kujutluspildid,
siiski tahan ma enamat.
Hoiavad vangis mind kruvid ja poldid,
soovin olemist kenamat.

Ma ei tarvita kahtlasi jooke,
mille koostis on mürgitav.
Järgmisel real läbi saab looke.
Mingi siht on veel pürgitav.

Lohe

Taevast prantsatas alla lohe,
sest ei õppinud lendama kohe.
Lohe kontides valitses laiskus,
sellepärast maha ta paiskus.

Nüüd ta sülitab sädemeid välja.
Tuletõrje ei tee temast välja.
Arvab, et lohe on lausa tüütav,
nõnda lohe, et vaevalt süütav.

Sammud laual

Ronige, ronige laua pealt kruusi!
Varsti ostame kauplusest uusi.
Enne proovida ära võiks vana.
Suhkruga maitsete magusamana.

Väiksem sööb prügi ja suurem sööb väikest.
Karistus see, et lastakse äikest.
Lõpuks siiski näeme vast päikest,
kruus lööb särama valguseläikest.

Mehikeste vastu

Kaigastega läheme mehikesi lööma,
et nad ei tuleks meie aeda mullavilju sööma.
Tunda on, et närimise ähvardus on õhus.
Ehk on juba mõnel nendest porganditki kõhus.

Tegelikult on meil mehikestest kahju.
Tabada neid võime, kui nad silmitsevad ahju,
milles põleb ilus ja sooja andev tuli.
Siiski teame: mehikeste kuningas on suli.

Jõuluingli tähelend

Jõulud kuulutati välja. Taevas lendas ingel.
Kandis seljakotis kaasas hingeheitnu hinge.
Kuidas sai ta kotti kandes tiibu lehvitada,
tuleb alles tulevikus välja selgitada.

Kirikutorn ette jäi ja pea lõi ingel ära.
See ei rikkund jõuluaegset laste silmasära.
Ingel oli surematu, nii et polnud häda.
Norras lumega kõik korras, Taanis siiski mäda.

Puuhaldjas ja puupea

Puuhaldjas puupeaga kõnelemas käib:
"Kas sulle puu tõesti oma peana näib?"
Puupea ei vasta, lõigub puud kui juukseid ta.
Puuhaldjas puupeaga hakkama ei saa.

Ei tondid teadnud, mida täpselt teha

Tont mõtles, kuhu panna kivi,
mis õppida ei tahtnud ulguma.
Veel ootas tondi laste rivi,
kuid laager pidi varsti sulguma.

Tont väänas kivi, sellest tuli vesi,
tont ise selle peale huilatas.
Tont kivist tulnud veega varbaid pesi
ja ajalehe sisse varbad kuivatas.

Populaarsed postitused sellest blogist

Isikuandmed

Kodulehekülje luuletusi

Magistritöö ja muid linke