Isikuandmed

VEESEGAJA
(Aasta 2008 luuletused.)

Metsaliste kohtumine

Inimesel pikad küüned,
orav uhke sabaga.
Jalutasid metsas ringi,
kuni pistsid plagama.

Küüs kel inimküünest pikem,
kellel välkus terav kihv,
oleks teinud neile haiget
valusamalt kui lööb rihm.

Pöörased Murid

Muridel pöörlevad ahnusest silmad,
Muride lõrinat täis on me õu.
Murid vurinal tulevad, ilma
et nad annaksid targimat nõu.

Murid lähevad mürinal merre,
alles siis seal moodustub laev.
Murid kastavad kontisid verre -
isu neil hea ja söömiseraev.

Inimese sõbrad

Inimesi ümbritsesid sõbrad,
parim nende hulgas oli koer.
Jäid metsa rebased ja põdrad,
põhjapõdrad siiski olid toeks.

Inimesed küpsetasid sõpru
ja ergutasid sõprust piitsaga.
Näeb oinas mihklipäeval lõppu,
ei inimene varem iitsata.

Kaktus ei teadnud mu salajast nime

Kaktus ei teadnud mu salajast nime.
Seda ütlema mina ei läind.
Kaktus soos võib tunduda ime.
Kaktusepotiga seal olen käind.

Küsiti lilli ja kaktuse viisin.
Pakuti nimeks, et see on vist roos.
Okkad tal vähemalt küljes on mingid.
Mina ja kaktus tundmatud koos.

Suusk

Suusk ei kõlba millekski muuks,
kui ainult lumehõõrumis puuks
või keelega lume lakkumis suuks.
Nii ühekülgne ta elu on. Nuuks.

Kuid alati maas ei olegi lund,
siis puudub eesmärgi täitmise sund.
Enamus aega on unetund.
Suusk on see, kes palju näeb und.

Lugejad päevitavad

Oli külm ja oli pime,
siis me üksteist lugesime.
Päikse paistel mind ei loeta,
päike loetavust ei toeta.

Newtoni otsingud

Newton ei otsi midagi muud
kui pähekopsavat õunapuud.
Lootusrikas on Newtoni meel,
et avastab täna midagi veel.

Õunapuu õitseb, sest kevad on veel.
Ehk kopsab pähe ta sügise eel.
Kui teatavaks tehakse avastus uus,
on näritud õunatükk ammuli suus.

Külmavõetud õied

Külm võttis ära õied, kuid mitte õunapuud.
Nii aasta hiljem süia loodavad me suud.
Ehk aastapärast külm tuleb õunapuule taas.
Sellest hoolimata, et lund ei ole maas.

Talvine aeg

Kõikusid vaated
ja kõikusid puud,
aga saated
näitasid muud.

Väljas ringi
keerutas tuisk.
Öeldi: "Kingi
mulle üks uisk."

Vastati: "Tasa,
saade veel käib."
Segades taga-
järg tulevat näib.

Saates on pause,
kui jookseb reklaam,
kus kõlab lause:
"Ostke see kraam."

Lõpuks saade
saab jätkuda taas.
Puudub ses vaade,
et hanged on maas.

Päev jõudis õhtusse

Päev jõudis õhtusse ja vähe saand on valmis,
on üle elatud see päev ent vähemalt.
Kas peaks ma luuletuse teises salmis
ehk valgustama päeva lähemalt?

Päev algas siis, kui päike tõusis taeva,
ja läbi sai ta päikseloojangul.
Ma püüdsin päeval näha veidi vaeva,
et pühenduda oma toodangul.

On kästud ülevalt, et päeval tuleb toota
ja alles õhtul tohib hõisata.
Ka homsest paremat ei ole loota,
kuid üks päev võime lipu heisata.

Valgus on kasulik

Päike loojus ära,
süütasin siis lambi -
nõndaviisi pimedas
ma otsa teil ei trambi.

Kui valgustust ei tuntud,
siis juhtus ühtepuhku,
et koiduvalgel inimene
märkas laubal muhku.

Pisikesed pimedas

Pimeduses säravad
väikse tähe kiired.
Avanevad väravad,
mille taga hiired.

Pisikesed olendid,
pisikesed asjad.
Minul siia polegi
nagu üldse asja.

Pimeduses närivad
hiiri väiksed kassid.
Varsti mult vist pärivad:
"Mida sa siin passid?"

Käo elu

Paar aastat oli kägu kapi otsas,
kuid lõpuks siiski pidi kukkuma.
Kui kägu sinna põrandale potsas,
siis mõteldi, et hakkab hukkuma.

Kuid kägu munes põrandale muna
ja lendas kella sisse tagasi.
Ta tundis ennast lõpuks puhanuna.
Kanaarilinnud puuris magasid.

Kodu kirjeldus

Seal kus kasvab minu kodu,
läheb mööda aastarodu.
Mustas mullas maja juured,
sellepärast toad on suured.

Maja kastab vihmavesi,
majja kasvab inimesi.
Tee teeb tiiru ümber maja -
vahel kõndida on vaja.

Liiklus mu akende taga

Sõidavad autod mu akendest mööda,
kedagi veavad, kel jalad on väsind.
Mõni roolis tegeleb tööga,
öelda tal tuleb: "Sõidan, kus käsid."

Mürin tasuta antakse kätte.
Mõelda nii saab, et mängult ma sõidan.
Jalakäijate hulgas on pätte,
keda ma mängult sõdades võidan.

Autosid kuulates käigus on kõrvad.
Jalakäijad ajavad juttu.
Osad on rõõmsad ja osad on kurvad.
Minul pole kuhugi ruttu.

Märkasin ohtu

Toas on meil rahulik, kuid ohte täis on õu.
"Te kõrvaldage ohud!" tuleks anda nõu.
Kuid häält on raske teha, mul ei paindu keel.
Nii tuleb kannatada ohtusid meil veel.

Oht õuest tuppa vahel sisse tulla võib.
Ei päästa ohtude käest eestlast riigivõim.
Kui kogu elu mööda läheks ohutult,
siis eluiga pikem oleks tohutult.

Inimesed joonduvad

Minu järgi joonduvad inimeste karjad,
küsivad: "Kas häda korral meid sa ikka varjad?"
Vastan, et ma sõja ajal vibutaksin kaigast,
aga ei saa jalajuuri kätte enam vaibast.

Majaseinad paksenevad järjest ümber minu,
hingamist on summutamas lämmatavaid linu.
Inimkarjad loodavad tõsiselt mu peale,
vaatamata juuste hallinemis eale.

Hoiatus sööjatele

Ärge sööge ennast paksuks,
et te põrandad ei raksuks!

Laulev tuupur

Ma pähe õpin õpiku,
siis räägin tarka juttu.
Kuid seda pähe õppimist
ei teostada saa ruttu.

Mu ajus on veel hämarus,
kõik mähkunud on uttu.
Et hommikuks läeks selgemaks,
ei lähegi ma tuttu.

Minu oskused

Ma oskan teha mõndagi,
mis tegemist ei vääri.
Kuid oskan teha nõndagi,
et käsi ma ei määri.

Ma oskaks tuua näiteidki,
kuid tuua neid ei tasu -
siin esitatud väitedki
sest kandsid juba kasu.

Lollide õppetunnid

Karm elu lolle õpetas,
et saada tuleb targaks.
Nõnda nad siis õppisid,
et vähem tühjalt kargaks.

Üks õppis, et see rikastub,
kes hakkab noorelt vargaks.
Ta riidekirstu varastas,
et võtta enda sargaks.

Rikas ja vaene

Rikka sõrmeots silitab kulda -
kuld kuulub väärismetallide kilda.

Vaesele pangas vastu ei tulda -
liiga hooletult lakub ta talda.

Vargad

Küsin: "Kes on näinud mu kulda?"
Vastuseks pole midagi kuulda.
Küsin: "Kes on mu hõbedat näinud?"
Keegi ei vasta, kuid hõbe on läinud.

Hambad

Mis hammaste taga, see olevat oma.
On hammaste vahel mul hambahari.
On hambaauk punkt ja valge pind koma.
On liiga kulukas minu jaoks ravi.

Ma magusat närin, ei otsa saa isu
ka siis, kui närides tunnen ma valu.
Mu päevaplaan ette näeb hambapesu,
kuid süies ma pasta maitset ei talu.

Inimese tujud

Kord inimesel oli väga paha,
kuid lõpuks siiski rahunes ta maha.
Tal teisel korral paha oli veel,
kuid hiljem jälle rõõmus oli meel.

Metsistunud lõvi

Ei jaksa taltsutada metsistunud lõvi,
kuid ärasöömist võtan naljana.
Kui naljatunnet ära ei vii tõbi.
Ka lõvil raske on vist näljaga.

Mu hädakisa maailmaruumis hajub
ja kaugele ei kosta möirgedki.
Kes kirjelduses mingit mõtet tajub,
ei pruugi tajuda veel õigesti.

Veesegaja

Need kalad, kelle ümber vesi,
vist täna jälle ujuvad.
Kui vette satub inimesi,
on liigutused sujuvad.

Nad oskavad end pinnal hoida
ja kalad hoida sügaval.
Miks üksteist täna nad ei toida,
on mõttes vete segajal.

Ta segab vett, ja selle pinnal
nii juba üsna vahutab.
On siiski lootus säilind linnal,
et vesi päiksest jahutab.

Tulutud otsingud

Ei leia üles ajalehest rida,
mil ometi on juba viidatud.
Ei näe siis mina ise asja, mida
on enne mindki nähtud-kiigatud.

Võibolla on see viide üldse vale,
mis veel ei tähenda, et lausa meelega.
Ma vaatan vasakule-paremale,
kuid kõikjal read on teise keelega.

Minevik hoiatab

Karm elu oli rahval ennemuiste
ja kardetav võib olla tulevik.
Maa sisemusest leitud surnud luiste
käest pääseda ei pruugi põgenik.

Me rahvas tahab hammustada leiba
ja tarvitada mingeid jookisid.
Kuid toitusid ei jätkund küllalt eila
ja homme pole neid ehk hoopiski.

Luukered kõnnivad ja klõbisevad
veel muuseumi loodusnäitusel.
Kas homme oleme veel tõbisemad,
võiks arutada mõnel väitlusel.

Uus põhiseadus

Uut põhiseadust soovis lambakari
ja hakkas ühel häälel määgima.
Kust tuli soov, nad tallesid ei hari.
Kui tall ei tea, ei hakka käärima.

Hunt valitseb, sest valitseja nime
ei pidand ükski lammas väärima.
Nad kiidavad, et hunt on imeline,
ei hakka tema kuulsust määrima.

Reaktor

Et näha, kuidas täpselt kiiritab,
reaktorit üks nägu kõõritab.

Reaktor tahetakse lõhkuda,
et kiiritada ei saaks õhku ta.

Reaktor võib me elu rikkuda,
kui ise enne ei läe rikki ta.

Rusikad rapuvad

Jääst purikas võib meenutada klaasi,
kui varem nähtud klaasist purikat.
On ajalugu jälle jõudnud faasi,
kus rahvad raputavad rusikat.

See meenutab, et sõdu toimund suuri
ja relvad praegu on veel hullemad.
Et leidub neid, kes inimesi puuri
ka koduriigis pista julgevad.

On inimesi, keda pista puuri
ka korralikud kohtud tahavad –
kui näiteks mõne võõra kuuri
on põletanud jälle maha nad.

Kuid on ka kohtunikke, keda ennast
võiks panna mõne vangla toidule.
Kes rõhutud on kurjast kannast,
need siiski loota võivad koidule.

On kiskjal rohusööjast ikka
pääs kergem tulla metsas võimule.
Kuid joostes võidu rada pikka,
võib rohusööja jõuda võidule.

On inimesed üsna erilised
ja kehtivad neil oma seadused.
Et paremad nad on kui närilised,
ei ole kinnitanud teadused.

Takerdusin traatidesse

Traatidesse takerdusin, muidu lendaks mööda.
Munatopsist koore alt ära mind ei sööda.

Keeraks traadist tolvaneile pühapäevaks käkki,
aga telefonikõne traatides on äkki.

Lendan üle sinitaeva, kuid ei jõua Hiina.
Spordirahvas Pekingis endale teeb piina.

Minu pühapäeva mahub terve päeva elu.
Varjutatud kuud ei näinud. Praegu koer ei ulu.

Sõlmed juhtmetes

Traatidesse tahab jälle voolata metalli,
aga kuigi veidi voolab, siiski traat ei valmi.
Riidest tahetakse teha rulli ümber niite,
aga edusammudega töötajad ei kiitle.

Üle oja tõmmatakse üsna jäme kaabel.
Kaabel hakkab värisema, sest et puu on naaber.
Sokikudujate majja veeretame lõnga,
lõngakera teisest otsast keegi ent ei tõmba.

Merelt ja õhust

Kui merel uppusid suured laevad,
siis päästepaadis ootasid vaevad.
Ma sõitsin sealt lennukis taevas üle
ja alla vaadates hakkas mul hale.

Siis tulid kusagilt kalapaadid,
kus uppujaid püüdsid vanataadid.
Neelasid konksu, kes pääseda tahtsid,
ja konksu otsast ei saand enam lahti.

Mu lennuk äkitselt kaaperdati
ja und külvas silma üks Une-Mati.
Kui ärkasin üles, siis langevari
viis sinna, kus möllas veel lainehari.

Mis edasi sai, ei mäleta enam,
kuid praeguseks elu on jällegi kenam.
Ma varsti jällegi reisima lähen,
ja loodan, et seekord on seiklusi vähem.

Päike on kindral

Ma istusin veel puude vilus murul,
kui juba müüdi minu nahka turul.
Ma ajasin siis silma neile puru
ja kaevasingi peidukohta uru.

Kuid nahk läks turul järjest rohkem hinda,
mul lubati, et ordeni saan rinda,
kui luban teha nahast poksikinda,
et poksija saaks kaitsta Eesti pinda.

Mul urgu toodi kätte püssitoru
ja taheti, et aaksin laulujoru
ning kaotaks maa pealt ära hädoru,
sest mina olen kõige väiksem loru.

Ma vaatasin siis taeva poole üles,
kus päike oli peidus pilve süles,
tal näitasin: mu nahk on puha kiles,
ta pakendis on triigitud ja sile.

Siis päike ütles: "Oled nagu mina,
kuid mina sõdin sõjas kindralina.
Ei oma naha müügist teeni sina,
pead käske täitma lihtsa sõdurina."

Ma kõndisin siis ringi sellel turul,
ei istunudki enam kodus murul.
Ja mõtlesin: ehk on veel miskit varul,
sest mõistust on mul rohkem küll kui karul.

Siis paningi ma müüki oma aju,
ma lootsin, et ka selle hind ei vaju.
Kuid selgus, et mul puudus ajataju,
kui haua peale istutati paju.

Suur vaim ja vesi

Suur vaim oli suurem kui suurvaim.
Suure vaimu suurust mõõta ei osanud me.
Ookean oli samuti suur, kuid mõõta ei saanud,
sest mõõtmiseks pidanuks minema üle vee,
sest vee lõpp silmale kätte ei paistnud.
Aga siis tehti gloobus ja nägime selle pealt ookeani suurust.
Keegi oli selleks ikkagi üle ookeani sõitnud.
Suurt vaimu ei olnud gloobusele märgitud.
Võibolla asus ta maapinnast kõrgemal,
et ei saanud peale märkida.
Märkida poleks saanud ka siis,
kui ta oleks elanud maakera sisemuses.
Aga siis oleks leidnud tema mudeli gloobust pooleks tehes.
Suur vaim andis gloobuse mõtte,
aga ise gloobusele ei jäänud.
Kui me nüüd läheme vette,
siis ütleme, et vee pinnal on juba teised käinud,
aga meil ei ole veel allveegloobust,
mis näitaks nii ookeanide kui ka veesoonte põhja
ja mis oleks krobeline
nagu veepõhjade pind.

Kirjutada või mitte?

Kas saata korda kirjutamistegu?
Või jätta enda teada mõttesegu?
Või üldse mitte mõelda liiga palju?
Kes ikka mõistaks minu väljamõeldud nalju?

Uus luuletus - säh, lugege

Hulk päevi pole kirjutanud luulet,
sest kirjutada on mul olnud muud.
Kuid täna, nagu isegi sa kuuled,
ei pidada ma jaksa enam suud.

On luuletusi kirjutada vaja,
sest lubadus on antud lehe serval.
Ja all on kirjas: puudub vastukaja.
Ma räägin ikka palju selle kõrval.

Kurgiseeme on olemas

Kas kasvatada lillepotis kurke,
ei ole esitatav küsimus,
kui ümberringi on vaid kurte
ja kirjutamaks puudub püsivus.

Siis tuleb võtta ise käsiraamat
ja õhtul lambivalgel lugeda.
Ei kurtidega tule teha draamat.
Kui loen, ei saa ehk tukast sugeda.

Kord lugesin keset suve

Ja mul ei olnud veel prille.
Ja lugesin värskes õhus.
Ja tunda polnud veel seda,
mis mind kunagi hiljem rõhus.

Ja raamatus juhtusid asjad,
mis paljuski eeskuju andsid.
Ja raamatu leheküljed
mind kaanest kaaneni kandsid.