Isikuandmed



1. TUTVUSTUS

Minu nimi on Simo Runnel. Enne nimede eestistamist olid Runnelid Kressonid. Minu esivanemad on kandnud veel perekonnanimesid Ligi, Osa, Moora, Mora, Karu, Ilves ja Urtson. Alguses pandi mulle loosiga eesnimeks Kristjan, aga vanemad vaatasid, et ei ole Kristjani nägu ja dokumentidesse kirjutati nimi Simo.

Sündisin 1. mail 1977 Tartus, kus ma olen pidevalt elanud. Aastal 1984 läksin inglise keele kallakuga Miina Härma nimelisse Tartu 2. keskkooli. Keskkoolis läksin klassi, millel lisaks keelekallakule oli olemas ka reaalkallak. Kui ma kooli lõpetasin, kandis see juba nime Miina Härma Gümnaasium. Aastal 1995 astusin Tartu Ülikooli õppima ajalugu. Kui ma ajalukku sisse poleks saanud, oleksin hakanud õppima füüsikat (vähemalt esimesel aastal). Ülikooli lõpetasin aastal 2000, tolleaegsete arvutuste järgi keskmise hindega 4,89 viiepallisüsteemis, suulistel eksamitel 5,00. Olin õppinud lähiajalugu ülemastmes, Eesti ajalugu keskastmes ning üldajalugu ja kunstiajalugu alamastmes. Nüüd asusin õppima tasulises magistriõppes. Keskmine hinne oli uuel skaalal kõrgem kui "väga hea". 19. mail 2005 kaitsesin edukalt magistritööd teemal "Itaalia fašism Eesti päevalehtedes aastatel 1919-1940".

Ma nimetan ennast kõige lühemalt väljendudes ajaloolaseks. Tööd olen teinud peamiselt vabakutselisena ja vahepeal ka kirjastuse "Ilmamaa" töölepingutega. Raha teenimist alustasin tekstisisestamistöödega, jätkasin raamatute kirjutamise, toimetamise, koostamise, kommenteerimise ja tõlkimise ning ajalehtedele ja ajakirjadele kaastöö tegemisega.

Aastal 1990 läksin spordikooli maletrenni ja olen ka hiljem pidevalt malega tegelenud. Parimad tulemused pikas males on kolmas koht Tartu meistrivõistlustel (punktidega teine-kolmas), kolmas koht Tartu Ülikooli meistrivõistlustel, parima tartlase väljaspool tippkohti auhind Gunnar Uusi mälestusturniiril, kolmas koht turniiril Tartu Kevad (punktidega teine-kolmas), teine koht Tartu meistrivõistluste valikturniiril (punktidega esimene-teine), kolmas-neljas koht Gunnar Uusi mälestusturniiri noorteturniiril, Valge Vankri võistkondlikul tsooniturniiril oma laual 1.-2. koha jagamine; kiirmales kolm puhast esikohta ja kaks esikoha jagamist klubiturniiridel.

Olen avaldanud trükis kolm luulekogu: aastal 2002 ilmus "Maailmakord", 2003 "Uneriik" ja 2010 "Pomisen palveid siin pilvede all". Lisaks kaks proosaraamatut: "Ajalugu unenägudes" (2007) ja "Viimsed päevad" (2009). Minu paberil ilmunud teoste täielik nimekiri järgneb järgmises alapunktis. Kõige sagedamini kirjutan blogis. Internetis olen kirjutanud veel ülikooli listiserveri listidesse ajalugu.arutelu, ee.euro, kultuur.vestlus, poeesia, ee.keel, ut-ajalugu ja ut.male ning mujale.



2. PABERIL ILMUNUD TEOSTE NIMEKIRI

OMA RAAMATUD:
1) "Maailmakord". Tartu, 2002. - Luulekogu.
2) "Uneriik". Tartu, 2003. - Luulekogu.
3) "Ajalugu unenägudes". Tartu, 2007. - Proosa.
4) "Viimsed päevad". Tartu, 2009. - Lühiromaan autori illustratsioonidega. Oranži sarja seitsmes raamat.
5) "Pomisen palveid siin pilvede all". Tartu, 2010. - Luulekogu.

KAASTÖÖD MUUDELE RAAMATUTELE:
1) "Muinasjutt neile, kes tahavad ära anda riigi". Tartu, 2003. - Artikkel "Migratsioonioht on tõeline".
2) Mait Raun ja sõbrad. "Kadunud maailm". Tartu, 2004. - Fragmente.
3) Jaanus Raim. "Igatsus osaluse järele". Tartu, 2005. - Eessõna.
4) Paul Keres. "Igavene tuli". Tartu, 2006. - Saatesõna ja koostamine.
5) "Sajandi kool: Sada aastat Miina Härma Gümnaasiumi". Tartu, 2006. - Luuletused "Jünger Jürgen", "Loogika", "Vanemuine", "Mäng" ja "Ahviks saamine".
6) "Maailmarändur: Eesti rännuluule antoloogia". Koostanud Tiit Pruuli. Tallinn, 2007. - Luuletus "Brüsseli poole".
7) Ilmar Talve. "Vanem ja noorem Eesti". Tartu, 2008. - Järelsõna ja koostamine.
8) Johan Jans. "Mälestusi ja vaatlusi". Tartu, 2008. - Järelsõna.
9) Peeter Olesk. "Filoloogia tõeline tähendus". Tartu, 2008. - Järelsõna ja koostamine.
10) Jaan Tõnisson. "Kõlblus ja rahvuslus". Tartu, 2010. - Saatesõna "Jaan Tõnisson enne Eesti iseseisvumist" ja koostamine.
11) Jaan Tõnisson. "Riigivanem". Tartu, 2011. - Saatesõna "Jaan Tõnisson ja Eesti vabariik" ja koostamine.
12) Ado Grenzstein. "Eesti haridus". Tartu, 2012. - Saatesõna "Ado Grenzstein" ja koostamine.
13) Hendrik Sepp. "Läänemere ajalootuuled". Tartu, 2013. - Saatesõna "Hendrik Sepp" ja koostamine.
14) Thomas Carlyle. "Minevik ja olevik". Tartu, 2014. - Järelsõna ja joonealuseid märkusi.
15) Thomas Carlyle. "Kangelastest, nende kummardamisest, ja heroismist ajaloos". Tartu, 2015. - Saatesõna "Carlyle ja kangelased" ning joonealuseid märkusi.
16) Ado Grenzstein. "Tunne ja tarkus". Tartu, 2016. - Järelsõna ja osa joonealuseid märkusi.
17) "Peedu". 2018. - Mälestuspeatükk "Peedu kirjanike suvila".
18) Pitirim Sorokin. "Revolutsiooni sotsioloogia". Tartu, 2021. - Järelsõna eesti lugejale.
19) "Eesti kalaluule antoloogia". Koostanud Vladislav Koržets. Tallinn, 2021. - Luuletused "Eesti kaan", "Nafta", "Raske elu" ja "Veesegaja".

KAASTÖÖD AJAKIRJADELE:
1) Pioneer, 1989. Nr. 7. - Luuletus "Paat, jõgi ja tont".
2) Luup, 1999. "Euroopa Liit ei aita". - Lugejakiri. Ilmus kaks korda, erineva redaktsiooniga.
3) Keel ja Kirjandus, 1999. Nr. 12. - Pool Hando Runneli nime all ilmunud artiklist "Pühendus Eesti Raamatu Aastale 2000".
4) Tuna, 2001. Nr. 1. "Konstantin Päts enne Eesti riiki". - Arvustus Konstantin Pätsi raamatule "Eesti riik I". (Koostaja Toomas Karjahärm. Tartu, 1999.)
5) Looming, 2001. Nr. 9. - Luuletused "Maailmakord", "Mina ja rahvas", "Mundriau", "Röövel ja tema ema", "Õpetaja mõte", "Minister", "Brüsseli poole", "Kirjaoskust kõigile", "Lõuna-Eesti talus" ja "Möögida".
6) Tuna, 2002. Nr. 3. "Tutvumine Konstantin Pätsiga". - Arvustus Konstantin Pätsi raamatule "Eesti riik II". (Koostajad Toomas Karjahärm ja Hando Runnel. Tartu, 2001.)
7) Tuna, 2002. Nr.3. "Pätsi muuseum Pätsist". - Arvustus raamatule "Konstantin Pätsi tegevusest: Artiklite kogumik". (Tallinn, 2002.)
8) Aeg, 2003. "Rooma pärand ei kao". - Artikkel.
9) Aeg, 2003. - Lühiartikkel Leedu rahvahääletusest.
10) Tuna, 2005. Nr. 1. "Vastureformatsioon Eesti ajaloos". - Arvustus Vello Helgi raamatule "Jesuiidid Tartus 1583-1625: vastureformatsiooni eelpost Põhja-Euroopas". (Tartu, 2003.)
11) Akadeemia, 2006. Nr. 5. "Soome, Eesti ja Päts". - Arvustus Martti Turtola raamatule "President Konstantin Päts: Eesti ja Soome teed". (Soome keelest tõlkinud Maimu Berg. Tallinn, 2003.)
12) Kultuur ja Elu, 2009. Nr. 2. "Vabadussõjalased ja teised". - Artikkel.
13) Akadeemia, 2014. Nr. 9. "Sotsialism, rahvuslus ja internatsionalism". - Arvustus Mihkel Martna raamatule "Oma kodu". (Koostanud Hando Runnel. Tartu, 2014.)
14) Looming, 2014. Nr. 12. - Viiendik Hando Runneli nime all ilmunud kirjutisest "Kon olõt, veli? Madis Kõivust mäletamisi".
15) Akadeemia, 2015. Nr. 1. "Moraliseeriv skulptor". - Arvustus August Weizenbergi raamatule "Häädus ja ühisus". (Koostanud Hando Runnel. Tartu, 2014.)
16) Looming, 2020. Nr. 1. "Sõna aade ajaloost". - Vastus Hasso Krulli artiklile.

KAASTÖÖD AJALEHTEDELE:
1) Teataja, 1989. 14. oktoober. - Luuletus "Paat, jõgi ja tont".
2) Postimees, 1999. 24. juuli. "Läänemere Mongooliast". - Lugejakiri.
3) Postimees, 2001. Juuli. "Karmid sõnad Eurosillal". - Lugejakiri.
4) Postimees, 2002. Jõulu paiku. "Segadus paragrahvidega". - Lugejakiri.
5) Sirp, 2004. 27. august. - Luuletused "Nõiamoorile", "Havile", "Sisyphos", "Valge vares", "Tule ees", "Aastaajad", "Talvises metsas", "Luulet massidele", "Kurat ja Murakad", "Klassik" ja "Lammas või hunt".
6) Maaleht, 2005. 29. detsember. "Aasta lugemist ja kirjutamist". - Artikkel.
7) Meie Maa, 2006. 20. juuli. "Oht püsimisele". - Artikkel.
8) Sirp, 2006. 4. august. "Uinumisaegne näidend". - Arvustus Andrei Hvostovi raamatule "Henrik". (Loomingu Raamatukogu, 2006. Nr. 20.)
9) Ak (Postimees), 2009. 21. veebruar. "Ilmar Talve juubel tõi Ülo Tontsilt monograafia". - Artikkel.
10) Raamat, 2011. 22. september. "Riigivanem. Jaan Tõnisson". - Raamatu lakatekst lühendatult.
11) Postimees, 2013. 30. september. "Siiski suveräänsuse loovutamine". - Lugejakiri.
12) Postimees, 2014. 27. oktoober. "Värvilisest mustvalgeks". - Lugejakiri.
13) Arvamus. Kultuur (Postimees), 2015. 7. veebruar. "Cromwell - üks revolutsionääridest". - Arvustus Ian Gentlesi raamatule "Cromwell (1599-1658). Jumala sõdalane ja Inglise revolutsioon". (Inglise keelest tõlkinud Toomas Taul. Kirjastus Kunst 2014.)
14) Sirp, 2015. 20. märts. "Ajalugu kui eeskuju". - Arvustus Ülo Mallene raamatule "Jaan Tõnisson ja ühistegevus Eestis". (SE&JS, 2014.)
15) Eesti Maleelu, 2019. Märts. "Juri Seljodkinit mälestades". - Järelehüüe.
16) Eesti Maleelu, 2020. Märts. "Tartu-Tallinna literaatide matšid". - Maleajalugu.

KAASTOIMETATUD VÕI EELRETSENSEERITUD RAAMATUD:
1) "Tartu". Tartu, 2002.
2) "Eesti ajalugu. IV. Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni". Peatoimetaja Sulev Vahtre. Tartu, 2003.
3) "Eesti ajalugu. VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni". Peatoimetaja Sulev Vahtre. Tartu, 2005
4) Tarmo Kulmar. "Tõsilood muinasrahvastest". Tartu, 2007.
5) Johan Jans. "Mälestusi ja vaatlusi". Tartu, 2008.
6) "Eesti ajalugu. V. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani". Peatoimetaja Sulev Vahtre. Tartu, 2010.
7) "Villem Reimani ja Jaan Tõnissoni kirjavahetus aastatel 1891-1917". Koostanud ja kirjad sisestanud Tarmo Piir. Toimetanud ja kommenteerinud Kristina Lepist. Tartu, 2017. - Retsenseerimine.

TÕLKED:
1) Inglise keelest Ronald Sethi kirjutis "Ärasaatmine Tartust" Konstantin Koniku raamatus "Vaba Maa". (Koostanud Küllo Arjakas ja Hando Runnel. Tartu, 2004.)
2) Vene keelest Paul Kerese artiklid "Mihhail Tali looming", "Märkmeid 1959. aasta Zürichi turniirilt" ja "Kohtumised Kuubal" Paul Kerese raamatus "Igavene tuli". (Tartu, 2006.)
3) Saksa keelest Edgar Kandi peatükid "Linnarahvastik ja keskendunud ehk lokaaltootmismajandus sõltuvalt elukeskkonnast ja asendist", "Tallinna peasüsteem" ja "Tartu peasüsteem" raamatus "Eesti rahvastik ja asustus". (Koostanud Ott Kurs. Tartu, 2007.)
4) Saksa keelest Nikolai Maimi artiklid "Parlamentarism ja suveräänne riik" ja "Riik ja maailmaorganisatsioon" raamatus "Mundoloogia". (Koostanud Kristin Strauss. Tartu, 2008.)
5) Saksa keelest Hendrik Sepa artikkel "Töökäte rakendamisest sunnismaisusliku korra juures" raamatus "Läänemere ajalootuuled". (Tartu, 2013.)
6) Inglise keelest Thomas Carlyle'i raamat "Minevik ja olevik". (Tartu, 2014.)
7) Inglise keelest Thomas Carlyle'i raamat "Kangelastest, nende kummardamisest, ja heroismist ajaloos". (Tartu, 2015.)
8) Saksa keelest Ado Grenzsteini raamatud "Härraskirik või rahvakirik?" ja "Looduse korraldus" kogumikus "Tunne ja tarkus". (Tartu, 2016.)
9) Inglise keelest Pitirim Sorokini raamat "Meie ajastu kriis". (Tartu, 2017.)
10) Vene keelest Pitirim Sorokini raamat "Revolutsiooni sotsioloogia" koos lisadega. (Tartu, 2021.)

OLULISEM VASTUKAJA:
1) Teataja, 1989. 14. oktoober. "Kes on Simo Runnel?" - Kommentaar luuletusele "Paat, jõgi ja tont".
2) Õpetajate Leht, 2002. 21. juuni. Sander Liivak, "Luuletaja loomuldasa". - Arvustus raamatule "Maailmakord".
3) Looming, 2002. Nr. 8. Martin Oja, "Horisontaalsest tunnetusest. Simo Runneli esikkogu". - Arvustus raamatule "Maailmakord".
4) Eesti Ekspress, 2003. 5. detsember. Aarne Ruben, "Simo Runnel "Uneriik"". - Lühiarvustus.
5) Eesti Päevaleht, 2004. 9. jaanuar. Mart Velsker, "Eesti meesluule argipäev". - Ühisarvustus raamatutele "Uneriik", Klaus Eduardi "Pommikutsikas", Martin Oja "Keelatud raamat", Peeter Ilus "Mõned luuletused" ja Mathura "Sõstramesi".
6) Postimees, 2004. 2. aprill. Stella Sägi, "Luule see ei tule lihtsalt tuulest". - Ühisarvustus raamatutele "Uneriik", Kalle Käsper "Aleksandriine" ja Sven Kivisildnik "Rahvuseepos Kalevipoeg ehk armastus".
7) Looming, 2004. Nr. 11. Ene Kallas, "Sinise pommikutsika unenägu". - Ühisarvustus raamatute "Uneriik" ja Klaus Eduard "Pommikutsikas" kohta.
8) Vooremaa, 2006. 11. mai. Peeter Olesk. - Artikkel Paul Kerese raamatu "Igavene tuli" teemal.
9) Eesti Ekspress, 2008. 19. detsember. Tõnu Kaalep, "Simo Runnel. "Ajalugu unenägudes"". - Lühiarvustus.
10) "Viimsed päevad", 2009. Piret Bristol, "Parem kui elu ehk uned pärast ärkamist". - Järelsõna.
11) Sirp, 2011. 29. aprill. Rein Tootmaa, Hanno Valdmann, "Püdel püssirohi ja suitsev kahepalgeline". - Ühisarvustus raamatute "Pomisen palveid siin pilvede all", Krista Ojasaar "Tumedad linnad", Joanna Ellmann "Kriipimisi kookonist" ja Mati Puhm "Puhas laul" kohta.
12) Sirp, 2015. 30. jaanuar. Triinu Pakk, "Ajalugu - vangistatult, palun". - Arvustus Thomas Carlyle'i raamatule "Minevik ja olevik". (Arvustuse muudetud kordustrükk: Triinu Pakk. "Aja lood ja legendi sinepiiva". EKSA 2021. Lk. 159-171.)
13) Eesti Kultuurkapitali Kirjanduse Aastapreemiad, 2022. 9. märts. Peeter Müürsepp, "Mõttekirjanduse nominendid 2021". - Mõttekirjanduse tõlke kategooria žürii esimehe artikkel koos raamatute tutvustusega, mida on tõlkinud Märt Väljataga, Mirjam Lepikult, Aare Pilv ja Enn Siimer, Piret Kuusk, Hendrik Lindepuu ning Simo Runnel.

Populaarsed postitused sellest blogist

Valitud partiid

Kodulehekülje proosa