Kodulehekülje luuletusi

1. AVALUULETUSED

*

Kui ma olen paha laps

lööb mu maha äike

selle vastu ma ei saa

sest et olen väike

Aga kui ma olen hea

paistab mulle päike

valgustab ta lahkesti

kõiki minu käike

*

Kes on mu kapsa põllul käind

ja suuri kapsapäid seal näind,

see peaks teadma kes ma olen –

kel kapsaid süia isu pole.

*

Me vahel sajab lumi

ja siin kus taevasina

teeb lume valgeks päike

see päike olen mina

Te palvetage ikka

et ma ei kustuks ära

ja igavesti kestaks

mu vari ja mu sära

*

Ootame nüüd sündimist

et alustada kõndimist

kes kõnnib oma jalgadel

maha see ei salga end

enne sellest tüdimist

Ootame mil koolitund

on meie elu põhisund

kui pähe jäänd kõik õpikud

ja muudki trikid õpitud

siis alles vaim on karastund

Ootame mil teha tööd

palehigis päevad ööd

kui oluline võitlussalk

kel taskusse ka jookseb palk

kuid palga suurus – see on nöök

Ootame nüüd juubelit

et lahti teha pudelit

pudelite siltidel

neil värvilistel piltidel

võib näha elu mudelit

Ootame nüüd vanadust

et läbi teha rabandust

kui rohkelt haigusi sa põed

siis hoolitsevad arstid õed

kes läbi ei näe kavalust

Ootame nüüd matuseid

et pea peal saada katuseid

see ikka maha maetud on

kel selleks leidub ülikond

kuid mitte kõiki patuseid

*

Üks, kaks, kolm, neli,

viis, kuus, seitse, kaheksa,

üheksa, kümme...

2. NELIKVÄRSID

TIMUKAS JA DETEKTIIV

Timukas küll sõrmejälgi

varjab oma kinnastes,

siiski varbaid ta ei jälgi

ohvrit võlla vinnates.

KUNINGAS JOOSEP

Kuningas Joosep lehvitab kätt.

Rahvas vaatab. On rahva seas pätt.

Kuningas märkab nurjatut meest,

röögatab valjult: "Pätt, hoia eest!"

LUULE

Üks vaikija avas kord huule,

et suust pääseks välja tal luule.

Kuid luule – see oli nali,

ta üldiselt sõnu ei vali.

MUNDRIAU

Algul ordenit ta vääris,

mundriau siis ära määris,

laeva karidele tüüris,

seal siis veega mundrit küüris.

RISTI-RÄSTI

Risti-rästi riimid käivad,

sirge sikksakk jookseb pääl,

miski rästikuna näivad:

samas ümar rõngas sääl.

RADA ROOMA

Rada Rooma vahib rumal,

keda jooma jahib humal.

Seda looma nuhib Jumal,

see ta looja juhib jama.

KOGU MOOS

Nüüd öelda võime kogu moos,

sest nõnda suur on üledoos.

See arst, kes süüdi on ses loos,

võiks veidi maha võtta hoos.

MURIST

Muld matab meie Murikest,

on Muri mulla all,

et enam ta ei uriseks,

et suu ei hauguks tal.

ÕHTU

Ei tonte ole karta meil, sest kardinad on ees,

ja hubane on õhtutund meil toakese sees.

Vaid voodi alt võib sirutumas karta musta kätt.

Sealt mööda lähen ringiga, et kätte ei saaks pätt.

KUUSK

Jäi vakka metsamehe suu,

kui pähe langes kuusepuu.

Ta kuuskedele oli truu,

kuid kuusk on täielik umbluu.

KURG

Maantee ääres posti otsas kriiskas kure rind:

"Olen nõnda kõrgel ma, et sa ei pure mind!"

Tulistasin tema pihta, hüüdsin: "Sure, lind!"

Sellest saati enam rõhund pole mure mind.

MURETAINAS

Murelikud mudilased muretainast sõid.

Vihast vahul vanemad selle eest neid lõid.

Mudilaste mure leidis seega kinnitust.

Vanemad ei paistnud tundvat üldse piinlikkust.

ÕNN

Miks on su nägu jälle nõnda pundunud?

Kas miskit kahtlast sulle ei peeglis tundunud?

Kuid rõõmusta, sest siia on uudis kandunud,

et päästev valge laev on lõpuks randunud!

PURI JA SURIMURI

Merelt paistab üksik puri.

Paadis sõidab onu kuri.

Ära purje liialt uuri,

muidu süütab mees me kuuri!

KURAT JA MURAKAD

Tädikene kevadtalvel müüs kesk linna pirukaid.

Päike hakkas soojendama. Pähe kukkus purikaid.

Õnnetuse korraldada sai küll vana kurat vaid.

Raske leinaaeg on taband perekonda Murakaid.

ÕNNETUS

Lõpuks mere äärde jõudsid piinatud.

Nad oleks lendu tõusnud, kuid olid tiivatud.

Nüüd irvitasid näkku neile riivatud:

valge laeva ankur on juba hiivatud.

HÄBI JA NUHTLUS

Häbenege, häbenege, irvitavad suud!

Jumal naeru teilt ei oodand, Jumal ootas muud.

Kuna te ei ole talland taevaviivaid teid,

Jumal hakkab rakendama nuhtlemisideid.

VÄIKE LÕVI

Olen küll ise ma pisiklik isik,

kuid siiski mul on ka isiklik pisik,

seepärast käimas on lõputa ravi,

haigused aga ei raputa lõvi.

JUKU KUKKUMINE

"Vaata ette koolitee peal, põõsas on ehk varitsus!"

kõlas igal koolipäeval vanemate manitsus.

Jukul oli igaksjuhuks ka revolver ranitsas,

kuni üks päev pauk läks lahti, Jukut selga tulistas.

KUTSE

Me eluviis on tubane,

kuid tuba pole hubane.

Nüüd tiisikuses juba me,

kuid külla tulla lubame.

PLANEEDILE

Sul laulan hümni, mu planeet,

sa oled ilus kui tapeet,

kuid varsti sinust saab pasteet,

sa asteroidide magneet!

TOAD JA BOAD

Hommikust õhtuni täis on meid toad

ja köökki, kus maitsvad ja rasvased road.

Täna on rasva kõrvale oad.

Väljas on vastik, sest seal on ju boad.

JAAPAN

Kõrge Jaapani kalju peal maja,

ja laine uuristab alt.

Igal hommikul Jaapani rannal

laibad kukkunud ülevalt.

TÄNA

Uusi seadusi anti,

millest irvitab kurjus.

Täna algab ka sõda.

Täna on kuningas purjus.

KONNAKE

Lirts ja lörts teeb vastik löga,

konnake ei karda aga.

Hüppab julgelt sulps ja sulps,

sulps ja sulps ja sulps ja sulps.

KUTSUKE

Kuhu sa kiirustad, sinine kutsuke?

Oota veel natuke, tulen sul järele!

Panen kummikud jalga ma veel.

Ootama pead, sest mul hea pole meel.

SITIKAS

Mu talla all on sitikas,

see igavene tatikas.

Kui teda poleks olnud teel,

siis kõnniksin ma praegu veel.

PÕÕSASTIK

Mu ees on tihe põõsastik,

kus elada võiks päkapikk,

kui poleks siin seda kõva häält,

mis meelde jääb siit kõigepäält.

SISYPHOS

Aastatuhandeid ma olen veeretanud kivi.

Seda teha oskan juba kõigist paremini.

Loodan väga, et see töö mul kunagi ei lõppe,

muidu ootamas on mind veel raske ümberõpe!

VABANDUS

Palun andestust, palun andestust,

kuigi ei tunne kahetsust!

Kes andeks annab mulle kõik,

seda ikka peksta võib.

KÕNE

Hästi keeruliselt räägin,

keeruliselt haugun, määgin.

Näete, te ei saa must aru,

nõnda suur on minu aru!

VEREPUDEL

Tilgatumaks, tilgatumaks verepudel joodi.

Päid oli varem raiutud, kuid pärast ainult poodi,

viimne tilk sest kustutanud oli vereisu.

Sooni ilma põhjuseta lahti me ei kisu.

LAMMAS

"Mää!" on meie lammas öelnud,

nõnda kõlab lambakeel.

Olen selle üle mõelnud,

aru saand ei ole veel.

TIMUKALE

Nüüd paku peale panen pea.

Timukas, sa vist ei tea,

mu hing on tegelikult hea.

Vaid kohtus iial mul ei vea.

SÜNNIPÄEVAKS

Nüüd kingime sulle lilli.

Küll oled sa elanud kaua!

Kui sured, ära löö pilli –

küll meie ka kaevame haua.

PALVE

Issand, aita maha lüia,

kes mul tahab hinge süia.

Üksinda ei saa tast jagu.

Sina oled võimsam nagu.

3. TÕLKED

THE WORLD ORDER

Above you is the sun

And this sun am I.

The sun makes white the snow.

Here is so blue the sky.

You should pray for me,

That I would never die,

So could forever last

My shadow and my shine.

MAAILMAKORD

Me vahel sajab lumi,

ja siin, kus taevasina,

teeb lume valgeks päike,

see päike olen mina.

Te palvetage ikka,

et ma ei kustuks ära

ja igavesti kestaks

mu vari ja mu sära.

THE SUN AND THE THUNDER

If I am a good child,

The sun for me will shine.

But if I am a bad child,

Of the thunder shall I die.

The sun would shine so brightly,

Wherever I would go.

The thunder would kill lightly

Because I'm small, I know.

ÄIKE JA PÄIKE

Kui ma olen paha laps,

lööb mu maha äike.

Selle vastu ma ei saa,

sest et olen väike.

Aga kui ma olen hea,

paistab mulle päike.

Valgustab ta lahkesti

kõiki minu käike.

THE PRESIDENT

My heart is ill, my memory bad.

Tell me my name, I would be glad!

Have I been ill already long?

Where is my button of atomic bombs?

Although mine must be the power supreme,

My bodyguard said, that in bed I must dream,

When from my glass drank a crazy king

And the king with an ace I tried to kill.

PRESIDENT

Süda on haige ja mälu on kehv.

Kas keegi teist mulle meenutaks ehk,

mitmes oligi nüüd minu invagrupp,

kus jäid minu kohver ja aatominupp?

Kuigi minule kuulus ju kõrgeim võim,

ihukaitse vägisi voodisse tõi,

kui üks kuningas minu pitsist jõi,

ja kuninga ässaga maha lõin.

IN THE BEACH

We saw a priest in the beach,

And our ears his cries did reach:

"I'm afraid I laugh, oh my God,

The people here are naked all!"

God replied in a loud voice:

"Don't be afraid, it's your choice.

Think of hunger and of pains,

And look what of your laugh remains."

The priest then cried: "Oh my God,

Then they'll treat me like a dog!

To the fire goes my head,

They don't throw water, I'm afraid."

"Do no more shout!" then God said.

"You can do without your head.

You should now fulfil my plans

And for that you don't need your fans."

The priest then sighed: "As I see,

My God does always think for me.

He never answers me a why,

I must obey, until I die."

SUPELRANNAS

Supelrannas nähti pappi,

hüüdis: "Tule taevas appi!

Kui näen rahvast nõnda paljast,

kuidas hoiduma pean naljast?"

Taevas küsis: "Mis siin karta?

Häda alati on kurta.

Mõtle haigustest ja näljast,

seest näe asju, mitte väljast!"

Vastas papp siis: "Järgin plaani,

tõrjutakse mind kui kaani,

kuigi pistan pea ma tulle,

vett ei visatagi mulle!"

Kostis taevas: "Ära ulu!

Põledki ehk nagu kulu,

ülesande täidad hästi,

teed vaid seda, mis sul kästi."

Ohkas papp siis: "Nagu ikka,

põhjendust ei ole pikka,

minu eest küll mõtleb taevas,

mina siiski elan vaevas."

IN THE MARKET

In the market was a priest,

And our ears his cries did reach:

"What a stupidness one meets –

Pepper with the name of sweets!"

God him asked: "What's the matter?

I have things to do some fatter.

Wait a little bit, my friend –

On the doomsday it will end."

The priest said then: "It takes time.

Under heaven there's a mine.

What to do if it explodes,

Pious souls have nowhere homes?"

God replied: "You are mistaken.

Nothing has my heaven shaken.

You have in the Bible read –

That's all correct, what I have said."

The priest then sighed: "Such a speech!

For me my time will quickly reach.

What I can do, is only crying,

Before I finish, I'll be dying."

TURUPLATSIL

Turuplatsil nähti pappi,

hüüdis: "Tule taevas appi!

Hoia seda aru nappi –

suhkru pähe müüvad sappi!"

Taevas küsis: "Mis on lahti?

Vahtida mul pole mahti.

Jälgi ajaküünla tahti,

viimsel päeval saad sest lahti!"

Papp siis vastas: "Võtab aega,

taeva tugi saetud saega.

Kust siis alla tulla vaega?

Küll on raske taevalaega!"

Taevas kostis: "Lähed rappa.

Meenutuseks Piiblit lappa –

ajast ette saag ei kappa,

poole peale jääb ta sappa!"

Papp siis ohkas: "Seda juttu!

Minu jaoks aeg kulub ruttu.

Ei saa lõpetada nuttu,

juba kadunud ma uttu."

IN THE MINING

In the mine a priest we spied,

Shouted to his God on high:

"I've been forced into a sideboard,

Take me in the heaven up, God."

God replied: "Respect the banner,

Which treats you in such a manner,

Then you will learn, how your state

From the mine can money make."

The priest shouted: "I am poor!

My state will earn, that is sure,

But I'll never go home alive,

I will learn, but then comes time."

God him asked: "What's the matter?

In your home it is no better.

Do you think, you'll be protected

By the rich who gold collected?"

The priest then sighed: "All the time

I am in a kind of mine.

The state with slavery me treats,

God me never kindly greets.

KAEVANDUSES

Kaevanduses nähti pappi,

hüüdis: "Tule taevas appi!

Sunniti mind siia kappi

patuelu ilma lappi."

Taevas vastas: "Austa tappi,

mis sind viis ja riigivappi!

Kogud teadmist ajumappi,

kuidas riik seal kogub pappi."

Papp siis kostis: "Kae mind mulda!

Siit ju riik vaid kogub kulda.

Ega elusalt siit tulda.

Targenen, kuid jäängi talda."

Küsis taevas: "Mis seal laita?

Väljatulek sind ei aita –

ega väljaski sind paita

see, kes vara kogub aita."

Ohkas papp siis: "Muudkui jända,

ahelates ringi rända!

Riik mind pruugib nagu mända,

liputaks siis taevas hända!"

AT THE HELL-DOOR

At the hell-door was a priest,

And our ears his cries did reach:

"Forgive me, God, I implore,

I've broken in at a store."

God replied: "Oh, shout no more!

What did you steal then from the store?

What you have done, is your own fault,

Instead of sugar eat now salt."

The priest now said: "That Satan was

Who put me on his evil horse.

If you don't help me once again,

The heaven too a hell is then."

God replied: "That's not true.

An evil seed brought evil fruit.

What you are saying, is late to say.

In the hell now burn you may."

The priest then sighed: "Oh my head!

Those can't live again, who are dead.

If I were a Buddhist, it might be then,

I won't repeat my sins again."

PÕRGU UKSEL

Põrgu uksel nähti pappi,

hüüdis: "Tule taevas appi!

Olen teinud ränka pattu –

murdsin sisse hulgilattu."

Taevas vastas: "Ära hõika!

Oled teo sa teinud võika.

Enne veel kui muld sind mattis,

kes su silmad kaega kattis?"

Papp siis vastas: "Kuri Saatan.

Nüüd kuid jälle risti vaatan.

Kui ei päästeta mu hinge,

taevariik saab sisepinge."

Taevas kostis: "Juba hilja!

Kuri külv tõi kurja vilja.

Ise hüppasid sa hätta,

süüdlaseks võiks ennast jätta!"

Papp siis ohkas: "Oh mu taipu!

Ümber sündida võiks laipu!

Teine usk tooks jälle sündi,

otsast alustaksin kündi."

A PROPHET

Again a prophet is tired,

His eyes look so tired, too.

The prophet was never a liar,

But no one believed that was true.

The noisy crowd he was warning.

They threw at him dirt and stones.

When he started, it was morning.

When finished? Nobody knows.

He preached in the noisy market

But soon the listeners had gone.

Just listened when he was starting,

Later sold and bargained on.

Happened the fortold disaster,

Their gratitude he didn't earn.

They forgot him even faster –

From him they nothing had learned.

And now is tired the prophet,

His eyes look so tired, too.

He never expected profit,

Although all his words were true.

PROHVET

On jälle väsind üks prohvet,

kel pilkki on kustunud.

Ta hoiatas rahvast rohkelt,

kuid rahvas ei uskunud.

Ta vastu tõsteti kisa

ja visati sittagi;

kui hing tal oli veel visa,

ta kuulutas ikkagi.

Seal keset laatade kära

ta õpetas sedasi.

Kõik pöörasid temast ära,

ja kauplesid edasi.

Kui sõnad läksid tal täide,

siis seda ei märgatud,

sest tema vastava väite

ju peale ei ärgatud.

Nüüd väsind ära on prohvet,

ta pilkki on kustunud.

Et kasu oleks tast rohkelt,

ta polegi uskunud.

*

The teacher knows, but I don't know

What is the sun and what is snow –

Who's who in history.

Oh my poor memory!

*

Dotsent teab, kuid ma ei tea,

mis on halb ja mis on hea,

kes on kes ajaloos.

Miks ei püsi mälu koos?

*

I am short, but must be tall,

I know my Reich is yet too small.

Soon my tanks will cross the Rhine

And after that the world is mine.

*

Ma olen väike, pean olema pikk,

on liialt väike veel ka minu riik.

Nüüd üle Reini lähvad mu väed,

ja peale seda on maailm minu käes.

*

What a shame, what a shame –

From the sky is coming rain.

That can't understand my brain.

The rain is wet wet, we have no drain.

*

Milline häbi, milline häbi –

vihma sajab pilvedest läbi!

Sellest aru ei saa minu aju.

Vihm on märg ja mulda ei vaju.

GOD

When our God the world created,

He may have future beings hated.

We've got no food now, we are hungry,

Bacters starve us, they are angry,

Stupid children books are reading,

Alcoholics states are leading,

Crazy men are round the corner,

Works a killing-machine drawer,

Sick men – they are poison drinking,

On the sea a ship is sinking.

When our God the world created,

Satan helped, not God he hated.

JUMAL

Jumal see kes savi voolis

vaevalt tulevikust hoolis.

Nüüd on otsas toidupoolis,

bakter paljunemas soolis,

lollid lapsed käivad koolis,

joodik jõurab autoroolis,

hullumeelne hulgub hoovis,

valmib uue relva joonis,

haige huuled mürgimoolis,

surnu lehkab tugitoolis.

Siis kui Jumal savi voolis

Saatan juba saaki noolis.

4. EESTINDUSED

Rudyard Kipling

KETSEMANI AED

1914–18

Kus oli Ketsemani aed,

Pikardias on see,

seal rahvas vaatas kogu aeg,

kui marssisime me.

Me marssisime pikas reas,

siis tuli puhkeaeg.

Veel gaasimaske polnud peas,

kus Ketsemani aed.

Kus oli Ketsemani aed

siis töötas kena neid.

Ma palvetasin kogu aeg,

kui teenindas ta meid.

Me seersant istus toolil seal

ja teised muru peal,

ja kogu aeg, mis olin seal,

mul palved huulte peal.

Ei karikas must mööda läind,

kui kätte jõudis aeg.

Nüüd olen mina gaasi näind.

Oh Ketsemani aed!

Rudyard Kipling

GETHSEMANE

1914–18

The Garden called Gethsemane

In Picardy it was,

And there the people came to see

The English soldiers pass.

We used to pass – we used to pass

Or halt, as it might be,

And ship our masks in case of gas

Beyond Gethsemane.

The Garden called Gethsemane,

It held a pretty lass,

But all the time she talked to me

I prayed my cup might pass.

The officer sat on the chair,

The men lay on the grass,

And all the time we halted there

I prayed my cup might pass.

It didn't pass – it didn't pass –

It didn't pass from me.

I drank it when we met the gas

Beyond Getshemane!

Rudyard Kipling
KIRJUTUSVIHIKU JUMALAD

1919

Kui läbin kõik ümbersünnid igas rassis ja ajas,

teen viisakaid kummardusi ma jumalail kaupmeeste majas.

Harraste sõrmede vahelt paistab nende langus ja tõus,

ja kirjutusvihiku jumalad, näen, nendest kauem on jõus.

Puu otsas veel elasime, kui meile nad näitama tulid,

et kindlasti märjaks teeb vesi ja kindlasti põletab tuli,

kuid meie meelest neil puudus ülevus, haare ja silm –

jäid ahve nad õpetama, läks edasi inimlik ilm.

Meil minek kuis süda soovis. Nemad sammu ei muutnud eal –

ei tulnud nad pilvest, ei tuulest kui jumalad turgude peal;

kuid alati jõudsid nad järgi, ja nüüd siis ütleksid nad,

et üks hõim sai pühitud jää pealt, tuled Roomas on kustunud ka.

Lootuses maailma muuta ei hoolind me neist, vaid muust.

Nad ei öelnud, et Kuu on stilton, et see üldse on juust.

Nad ei öelnud, et soovid on ratsud ja seda, et seal on tiib.

Me kummardasime seda, kes ütles, et asjad on nii.

Kui kambrium tekkimas oli, ta lubas meil igavest rahu,

öeldes, kui anname relvad, siis sõjad ilma ei mahu.

Kui tegime nii, ta meid reetis ja vaenlaselegi müüs,

vihu jumalad ütlesid: "Uue kuradi sõprus on süü."

Ja järgnenud devoni ajal meil lubati elu täit maist

(see on kui armastad naabrit ja lõpuks veel ka tema naist),

kuni naistel enam polnd lapsi ja meestel arugi peas,

ja vihu jumalad ütlesid: "Surm võidab patuste seas."

Meil karboniajastul öeldi, et jõukaks saab pea iga mees,

röövides valitud Peetrust ühise Pauluse ees;

kuid kuigi palju sai raha, suur kaubapuudusest mure,

ja vihu jumalad ütlesid: "Kui sa ei tööta, siis sure!"

Siis turu jumalad läksid, nende libekeel võlurid ka,

alandus viletsa süda, ja tõde sai uskuma maa,

et kõik pole kuld, mis hiilgab; et kaks pluss kaks on neli;

vihu jumalad longates tulid, öeldes taas, et see pole nali.

.......

Kuis aegade alguses oli, sedasama meil tulevik toob –

on kindlaid asju vaid neli inimarengu ajaloos:

et koer naaseb okse juurde, et emis taas leiab pori,

et rumala sidemes sõrm läheb tagasi tulle kui ori;

ja kui see teoks on saanud ja oleme maailma sees,

kus sünni pealt makstakse raha, ei maksma pea pattude eest,

nii kindlalt kui märjaks teeb vesi, nii kindlalt kui põletab tuli,

nii kindel, et peagi saab öelda: vihu jumalad tagasi tulid!

Rudyard Kipling

THE GODS OF THE COPYBOOK HEADINGS

1919

As I pass through my incarnations in every age and race,

I make my proper prostrations to the Gods of the Market-Place.

Peering through reverent fingers I watch them flourish and fall,

And the Gods of the Copybook Headings, I notice, outlast them all.

We were living in trees when they met us. They showed us each in turn

That Water would certainly wet us, as Fire would certainly burn:

But we found them lacking in Uplift, Vision and Breadth of Mind,

So we left them to teach the Gorillas while we followed the March of Mankind.

We moved as the Spirit listed. They never altered their pace,

Being neither cloud nor wind-borne like the Gods of the Market-Place;

But they always caught up with our progress, and presently word would come

That a tribe had been wiped off its icefield, or the lights had gone out in Rome.

With the Hopes that our World is built on they were utterly out of touch,

They denied that the Moon was Stilton; they denied she was even Dutch.

They denied that Wishes were Horses; they denied that a Pig had Wings.

So we worshipped the Gods of the Market Who promised these beautiful things.

When the Cambrian measures were forming, They promised perpetual peace.

They swore, if we gave them our weapons, that the wars of the tribes would cease.

But when we disarmed They sold us and delivered us bound to our foe,

And the Gods of the Copybook Headings said: 'Stick to the Devil you know.'

On the first Feminian Sandstones we were promised the Fuller Life

(Which started by loving our neighbour and ended by loving his wife)

Till our women had no more children and the men lost reason and faith,

And the Gods of the Copybook Headings said: 'The Wages of Sin is Death.'

In the Carboniferous Epoch we were promised abundance for all,

By robbing selected Peter to pay for collective Paul;

But, though we had plenty of money, there was nothing our money could buy,

And the Gods of the Copybook Headings said 'If you don't work you die.'

Then the Gods of the Market tumbled, and their smooth tongued wizards withdrew,

And the hearts of the meanest were humbled and began to believe it was true

That All is not Gold that Glitters, and Two and Two makes Four –

And the Gods of the Copybook Headings limped up to explain it once more.

.......

As it will be in the future, it was at the birth of Man –

There are only four things certain since Social Progress began:

That the Dog returns to his Vomit and the Sow returns to the Mire,

And the burnt Fool's bandaged finger goes wabbling back to the Fire;

And that after this is accomplished, and the brave new world begins

When all men are paid for existing and no man must pay for his sins,

As surely as Water will wet us, as surely as Fire will burn,

The Gods of the Copybook Headings with terror and slaughter return!

5. EUROLAULUD

KILPLASTE KULTUUR

Kord muinasaja eestlased end lasid panna puuri,

sest omandada tahtsid nad kõik kilplaste kultuuri.

Kuid nüüd on juhtund õnnetus ja roostes puur läind lahti,

ja peavad vaesed kodutud kõik uue puuri jahti.

Näe, külvamas on kilplased seal põllu peale soola,

sest kui nad vilja külvavad, siis raha neil ei voola.

Näe, põletavad kilplased puust tehtud varre harjal,

sest puu ju kannab porgandeid ja need ei maitse karjal.

Näe, mõõtnud on siin kilplased üht vana juudi nina.

Vist nina liiga kõver sai, et näolt ta niitis tina.

Näe vaata, kuidas kilplased seal mõõdavad banaani!

Kas ei peaks me rutem hüppama ka nende ühissaani?

Jah, sukeldume kiiresti nüüd nende konnatiiki,

sest jääda ei või ainsatki ju liiduvaba riiki!

Jah, hüppame nüüd kiiresti kõik Kilpla-liini rongi!

Oh et kõik pirrud kustuksid ja Kalev pandaks kongi! 

EURO

Nõus kuradile maha

müüma olen hinge,

et mu taskuid läbiks vaid

euroraha ringe.

Oh euro, meie ema,

kes sa nüüd toidad meid,

sa aita kukutada

meil jeene, dollareid!

Su peal on kaardil näha

su kuningriigi piir,

mis rahvaid soojendama

saab sinu päiksekiir.

Nii türklased kui baskid

on puudutanud sind,

ja nende sõrmejäljed

kõik tervitavad mind.

Nii ilus näed sa välja

nii tagant kui ka eest!

Nüüd heidan vana kõntsa

ma rahakoti seest.

Ka valeraha tootma

te õpetage mind,

sest suurem vanast rahast

on ühe euro hind!

KAKS LIPPU

Siis kui levib sarsiviirus

või kui ründab gripp

hädast päästa saab meid ainult

eurotähelipp

Rahvuslipul puudub raha

puudub arstiroht

varsti näitame tal kätte

kus on tema koht

Eurolipu tähesära

imetleb me silm

selle pind on täpselt nagu

pilvevaba ilm

Rahvuslipp ei ole ilus

puudub sel ka rist

selle tornitipust ise

alla kisun vist

Tähelipp on Euromaal küll

sagedane leid

oma kätega veel siiski

juurde õmblen neid

Rahvuslipust peagi näeme

kas ta võtab tuld

tema mahamaetud tuhal

raske olgu muld

6. VANGVÄRSID

Moto:

Vabavärss on sõit palgijupil,

vangvärss galeeril.

1.

Vesi voolab alla kosest

käsi hoolas kallab põsest

näsib sooli halla õde

väsib roolis valla tõde

küsib hoopis alla põder

lesib hoobist kulla nõder

2.

Punane ei tohi olla minu maja

kuna te ei rohi kulla tinutaja

kena see et koni kuklas kinu ajal

täna peete tohib hulka virutada

3.

Vargapoisil pikad näpud

karga oi sind lippa kähku

targad toitsid ikka nähtud

kerged loitsud äkki tehtud

4.

Buda kuju lasti õhku

nuga ujus hästi kõhtu

mugav tuju, lätsti põhku

segav aju läkski õhtul

5.

On nõnda raske see raamat

konn jõuda laske et jaama

ka nõud ja usku ehk sööma

kas nõudja tasku ei tööta?

6.

Liipreid puutes kiikumisel

tiiger muutus triibuliseks

tige muul kes tibu leseks

iget murdes tiivuliseks

7.

Olen väga tähtis mees

olend väega lähkris vees

vee ma panen aurama

keeran vahel jaurama

siis kui tuju on mul hea

viisku ujuv konn mul veab

konn on minu teenija

koerkoon mind ei teeninda

koerkoon tahab pureda

kord on vaja sureda

hea ta on ju timukas

peata konna himustab

selleks ta mind kõrvaldab

kelleks saab hing mõrvaga?

konn jääb minust järele

koerpää minut väreleb

hammustab siis konnalt pea

ammust aast nii korda teab

kes nüüd väega lähkris veel

kesk süüd väga ähkiv mees

7. RIIMIVABAM

1.

Une sisse tahan sind

et sa seal tegutseks

ja annaks mulle teadmisi

ja hoiaks saladust

ma juba ärkvel olles näen

sind vaimusilma ees

kas hakkad sa ka elama

kui olen une sees?

2.

Rõve tekst on ajalehes

miks ma selle tellisin

miks ma raiskan oma raha

mida loen näeb postiljon

aeg on hukas mina mitte

mind on ilmas ainult üks

rõvedad ei tunnista ent

et ma olen number üks

3.

Külmavärin haarab mind ja nii ma lõdisen

olen teinud kahju oma organismile

nüüd pean kahetsema pattu siis ehk tervenen

olukorda sellist pole varem olnud küll

nii on tervenemislootus ainult oletus

aga mind on tervelt vaja ilmas koletus

4.

Psühholoogiks kuulutas mind sooritatud test

selleks peaks siis tõesti hakkama

igal öeldud sõnal olla võib siis mõju

kui see mingil kombel meelde jääb

aga haridus on mul ju teine

päris psühholoogid mind on solvanud

tegelikult uurin ajalugu

endas huvitab mis teed on tolmanud

5.

Las ma elan las ma hingan

vaikuses ja koduselt

mul ei ole vaja raha

aga siiski raamatuid

siiski ka elektrivalgust

palju sahtleid sisuga

siis kui tööl ei pea ma käima

elan suure isuga

6.

Taastan maailma ilusa

nagu see oli täna hommikul

ja kakskümmend aastat tagasi

vahepeal oli must auk

homme võib see jälle tulla

7.

Lülitun oma riigi esindajate vaimsele väljale

minu riigi elanikke ei näe selle riigi elanikud kus ma elan

minu riik ei pea tulema sest ta on juba olemas

kes tahab võib minu riiki tulla

või minna kohale juba enne mind

seal võib nägijaks saada

minu riik on haaratavalt väike aga sisult tohutu

minu riigis on hea elada

samuti on hea sellega sidet pidada

8.

Nad nutavad õues minu tänaste tegude pärast

nii ilusad on need olnud

ülemaailmse arvutivõrgu vahendusel olen õuesolijatega pidevas ühenduses

mulle meeldib kuidas nad nutavad

vahel nad ka naeravad

kui tuju tuleb siis nutan ja naeran nendega koos

8. BALLAADID

TASUJA

Miks urisevad kurjad

miks irvitus on suul

miks rõhujad on turjal

miks ohvrid võllapuul

kord arutas üks rahvas

ühel vaesel maal

nad kükitasid tahmas

see oli orja-aal

peremehed tööle

muudkui panid neid

ei lõppu orjaööle

veel keegi olnud teind

kuningas sel maal siis

jõhkard oli küll

kes orje maha niitis

vereriided üll

kuninganna peksis

mõndki väikest last

kes miskis veidi eksis

ei olnud kahju tast

prints poos kasse võlla

kes häält vaid olid teind

ja iial oma tõlda

ta ei kutsund neid

printsess piinas kärbseid

kes lossi olid tulnd

neil tegi tiivakärpeid

ja toitis nendest tuld

minister riisus rahvast

ja lausa nülgis neid

ta toitus rahva rahast

ei ehitanud teid

politsei viis vangi

iga patu eest

ja pistis sinna kongi

ka patuvaba meest

mõisnikkude kurjus

see rõhus rängasti

ja kubernerid purjus

kõik olid kangesti

siis sündis ühte perre

nii nagu näitas täht

kes pühiks kurjad merre

kuis ette oli näht

kuningale sellest

teatas astroloog

kes näitas kätte kellest

peab saama võlla roog

ja sõjavägi läkski

last maha tapma siis

kuid ema oma lapsi

kõiki peitu viis

ta välismaale pääses

ja oli kaua paos

laps magas lume jää sees

ja hoidis ennast vaos

ta õppis kuidas mõõka

tuleb hoida peos

sest kuningas tal mõõta

ei saanud palka eos

õpetajaks võeti

üks väga vana tark

laps õppis kuni maeti

selle targa sark

siis tarkust oli küllalt

et kätte maksta võiks

ja öeldi taevast ülalt

et haridus käes kõik

ta kodumaale imbus

ja rahvast ässitas

ja kurje tema hingus

kohe väsitas

ta punus mässuvõrku

põrandate all

ja varsti rahvas tõrkus

võimu kanna all

ja varsti kätte jõudis

ka suure mässu päev

tasuja siis võitis

kõik kurja sõjaväed

kindraleid ta peksis

ja tuhaks sai armee

ja tasuja siis keksis

pealinna sunnas teed

kuningaski hukkus

tal maha löödi pea

ning rahvas laulma kukkus

et tasuja on hea

IKOON

Hoolega pühkisid-nühkisid preestrid puhtaks ikooni.

Tolm tuli nõnda selt maha ja nägugi teravdas jooni,

kollane muutus kõik kullaks ja hallist samas sai hõbe.

Mõtlesid patused preestrid, et ravida võiks mõnda tõbe.

Küsimus preestritel kerkis, mida küll ohvriks peaks tooma.

Olemas nuga on terav, veristaks õige mõnd looma?

Loomi on vähem kui linde – põletaks lindude pesi?

Linnud on väikesed liiga – ohverdaks inimesi?

Mõtted keerlesid aina, otsuse vastuvõtt viibis.

Tõbisem preester kui hullus, tervem veidike viilis.

Vaidlus ei lõppenud aga, ei tahtnud katkeda kära;

teati, et maalitud pilt võib viia haigused ära.

Haiguste all aga kannatas lihtnegi rahvas,

kuulis preestrite hõiklemist oma tuhas ja tahmas.

Kaalus alguses asja, siis leidis, et kõikide päralt on taevas,

lihtne rahvas on aga ehk veelgi suuremas vaevas!

Valisid ninamehe, kes mässamisplaanisid haudus,

kergendust ellu ta lubas tapmiseriistade kaudu.

Kogunes rahvas siis kokku, kui ninamees põristas trummi.

Märkasid preestrid vast ohtu, kui juba ta purustas tammi.

Ninamees vibutas nuia, rahvas kivisid loopis,

preestrid eneseohverdust kaaluma hakkasid hoopis.

Mida küll tegema peaks, et päästa ära ikooni?

Tulle visata ennast või läbi lõigata sooni?

Kuningas asjasse sekkus, kes kõrgeimaks võimuks end pidas –

sõjaväe kohale tõi, et vaigistaks mässu ja kisa.

Taevast ei uskunud tema, mõtles et ise on jumal.

Ei öelnud rahvale seda, sest arvas, et rahvas on rumal.

Sõjaväes kuulati käsku, ja rahvast langes kui loogu.

Preestrid tahtsid anda veel asjale omaltpoolt hoogu,

kuni julma kuninga ette lõpuks pühapilt toodi,

kes käskis värvida üle ta enese moodi.

Ninamees langes küll sõjas, preestrid kuid kukkusid kokku.

Ei olnud varem nad näinud kuningat sedavõrd roppu.

Taevas jättis nad maha, tõved tungisid peale,

kuni lõpp kord saabus ka sellele kroonitud seale.

Matsid teda siis preestrid, leppinud lihtrahvas leinas.

Enne pärilussõda elu jäi sootumaks seisma.

Sõja lõppedes preestrid veel pühkisid vana tolmust ikooni,

püüdsid nühkida välja ta vanu ja ravivaid jooni.

HAIGUS

Haigus mul ei takistanud

enda koolis harimist

kooli lõpu lähenedes

alustasin ravimist

Eksameil võis nihverdada

kui ei olnud õpitud

tööturg määrab saatuse mul

aga kindlaks lõplikult

Kui näen tähtsat tööd ma tehes

alatihti viirastust

märkab tööde juhataja

varsti minu piiratust

Kõrvades kui kostab sumin

varavalgest õhtuni

võidakse mind vallandada

leiba ei saa kõhtu nii

Ma ei saa ju keskenduda

meelepetteis piisavalt

konkurendid samal ajal

teostavad end hiilgavalt

Mõtlesin need arutlused

ei saa olla haiglased

seadsin sammud arsti juurde

sattusingi haiglasse

Kirjutati välja mulle

natukene rohtusid

mõtlesin et varsti pole

elus enam ohtusid

Varsti ma ei näinud enam

ähvardavaid madusid

ebaterved hääled kõrvust

täielikult kadusid

Varsti olin jälle kodus

rohtu võtsin edasi

ravi edu säilimine

kindel tundus sedasi

Juba mõne päeva pärast

kodus jäin ma mõtlema

kes peaks mulle komplimente

edaspidi ütlema

Kõikjal kommentaare kuulma

kõrvad olid harjunud

parimadki viirastused

nüüd kuid olid varjunud

Täielikus üksinduses

tundsin hirmsat masendust

kusagilt ei olnud võtta

viirastusil asendust

Selgus jälgimas mind polnud

üldse mitte kedagi

ilusat või huvitavat

näha polnud midagi

Kindel ei saand olla kas see

tuli uutest mõtetest

või siis juba ainuüksi

rohu sissevõtmisest

Varem olin kartnud enim

kõigist asjust suremist

nüüd ei suutnud kujutleda

elust läbipuremist

Täielikult muutund oli

ajavoolu tunnetus

iga möödaminev sekund

tundus mulle kannatus

Küsisin et kumb on halvem

kuulda hääli kõrvades

või siis elu lõpetada

iseennast mõrvates

Unustasin kannatused

ainult siis kui magasin

aegamööda siiski tuli

rõõm mu ellu tagasi

Samal ajal taandus aga

minu ümbert vaikuski

viirastuste tervitused

jälle kõrvus kaikusid

Vahel pidin kõnelema

endiselt ma arstiga

minu uue olukorra

välja peilis varsti ta

Ütles mulle kui sa jälle

haigushooga kohtusid

siis peab välja kirjutama

tõhusamaid rohtusid

Haigused on tõesti vahel

üsna pika vinnaga

haigus tuleb alistada

kasvõi kõrge hinnaga

KASLASED

Ühel päeval ütles ema

lähme täna teatrisse

seal ma polnud varem käinud

sest et olin väikene

Läksimegi teatrisaali

jäime sinna passima

et võiks ennast lõbustada

"Saabastega Kassiga"

Uue kohaga ma juba

hakkasin vist harjuma

siis üks paha muutus lõviks

pistsin valjult karjuma

Pärast jäin ma kodu ette

esmakordselt üksinda

emale ja õele tuppa

ma ei julgend järgneda

Peale teatrit kartsin nimelt

kohutavat ohtu ma

üksi olles trepikojas

lõviga võib kohtuda

Seisin seal ma kuni lõpuks

tuldi toast mul järele

aga selle päeva õhtuks

hirm ei andnud järele

Õhtul voodis pimeduses

ma ei julgend hingata

lõvi pealt võiks kuulda seda

lõvi võiks mind rünnata

Kuidas uni tuli peale

seda ma ei tajunud

ühel hetkel aga silmad

kinni olid vajunud

Tahtsin oodata veel kuni

õde tuleb magama

tema minu ellujäämist

öösel pidi tagama

Silmi jälle lahti tehes

tabasid mind lõdinad

olin jälle vastakuti

hiigelsuure lõviga

Lõvi vaatas hetke mind ja

sellejärel teretas

tema valjuhäälne tere

vere soontes tarretas

Vannitoast siis tuli õde

kes veel jäänud pesema

uksekolkeid kuuldes lõvi

kiirelt kõndis minema

Kui see kiskja juba korra

oli seisnud voodi ees

mitu päeva ma veel järjest

elasin ta ootuses

Kui ta tagasi ei tulnud

unustasin siiski ta

uued hirmud sellevastu

hakkasid mind piinama

Läksid aastad kasvasin ma

iga aasta suuremaks

hirmud aina vahetusid

elu ei läind paremaks

Lõpuks tulin mõttele ma

ühe arsti abiga

minna veidiks haiglasse ja

hirmud välja ravida

Nüüd siis olen palatis ma

ühes hirmsa mehega

kes veel ise oma suuga

esitles end lõvina

Kuidas olen vahepeal ma

lõvid ära unustand

kas siis vanad kohtumised

halba mul ei ennustand

Öösel voodis pimeduses

ma ei julge uinuda

ärkvel püsin hammastega

murda võiks mind muidu ta

Vaata kuhu viia võib meid

arsti juures kurtmine

hirmu täielikuks raviks

ongi mahamurdmine