Kolm seisust
1. PÜHAMU
NÕIAMOORILE
Nuuma, nuuma paksemaks mind,
vana kuri nõiamoor!
Hea on surra sinu ahjus,
kui ma olen alles noor.
Kuidas mõtled hambutuna
peeneks mind sa närida,
julguse ma endal võtan
pilkamisi pärida.
Rõõm on, et ei sinu moodi
iial pea ma elama,
sellepärast kõik mis annad
ära söön ma tänuga.
LUMIVALGEKE
Kahvatu, nii kahvatu on lumivalgekene.
Inetu on vaadata üks haige inimene.
Kängu kasvand pöialpoisse sebib mööda tuba -
paistab et nad lapsena suitsetasid juba.
Nii viletsad on asjad kõik selles metsatalus.
Õnnelikuks jutulõpuks puudub piisav alus.
HAVILE
Sulaveeks on muutund juba lumehelbekene.
Hävimise kiirusest on kurb nüüd inimene.
Sellepärast saadan soovi vette havidele:
loodusseadus vastata võiks minu huvidele.
SISYPHOS
Aastatuhandeid ma olen veeretanud kivi,
seda teha oskan juba kõigist paremini.
Loodan väga, et see töö mul kunagi ei lõppe,
muidu ootamas on mind veel raske ümberõpe!
VALGE VARES
Iga väike linnupoeg on
teise sarnane,
ainult suitsupääsuke teeb
häbi parvele.
Miks ta Eesti asjadega
peab veel jändama?
Kutsun teda mõistusele,
kutsun rändama.
KÕRBES
Kõrbe läbides külvame teri,
et oleks tagasi tulles siin meri.
TULE EES
Halasta, halasta, tulejumal, mulle!
Teinekord ma sõrme ei torka enam tulle.
Söestund nahk sa aita mul terveks ravida,
halasta sa mulle ja mind sa avita!
Kui sa mind ei aita, ei anna sulle puid ma.
Muidu võiksin toita sind ühtejärge kuid ma.
Katsuda vaid tahtsin, kas tuli on ka pehme;
kas vaatepilt on võlts, või on ta ikka ehtne.
Tundub juba mulle, et ega sa mind aita.
Oota ainult, tõbras, minu lämmatavat vaipa!
AASTAAJAD
Mesilastel valmis mesi.
Mesi määris inimesi.
Jääst ja lumest tekkis vesi.
Vesi pesi inimesi.
ELUS LOODUS
Kuula, kisendavad kivid.
Kivid on siis elusad.
Üks teab, mis on sinu nimi.
Hääldagu siis ilusalt.
Kõnni sosistaval liival
hästi ettevaatlikult.
Lahendused maailma piinal
leidkem demokraatlikult.
METS
Suvel kesk metsa tegutseb taim
ja iga puu sees peidus on vaim.
On vaimud mu sõbrad. Ehk puudub neil aim,
et linnas mu kohta liikvel on laim.
Või teavad, et see pole tõde, vaid laim?
Kust teada nad saaksid, ka mul puudub aim.
Ma lähen metsa, kui peal on mul vaim,
sest iga vaim ja ka taim on mu kaim.
TALVISES METSAS
Kui kõndisin talvises metsas,
siis kuulsin koerade häält,
kuid mürinaid üldse ei kostnud
mu kõrvu maanteede päält.
Kui kõndisin talvises metsas,
mul kaasas oli mu vend;
ja talvises metsas tundsin
sama hästi kui suvises end.
ÕU JA TUBA
Läbi akna ma rohelust vaatan.
Õu on Jumal ja tuba on Saatan.
Akna pealt ingel sosistab mulle:
viska kõik paberid jäädavalt tulle!
Visata tahan, kuid ahju ei ole.
Radiaator on otsatult kole.
Ingelgi pilvele tagasi ruttab.
Muud ei jää üle, kui haledalt nutta.
KASK
Üks kask meil kasvab õues,
see on mu võllapuu.
Ma poon end üles siis,
kui taeva tõuseb kuu.
Mu vaesed väikse kondid
kuu poole uluvad,
ja igast poomiskorrast
puu oksad kuluvad.
HELID
Ei mängi mulle muusikat
mu töökoht ega kodu,
ja näitab mul vaid rusikat
suur inimeste rodu.
Kõrv peale nende sosina
mul midagi ei taju.
Ja keegi neist ei halasta,
kui rikkis on mu aju.
PURJUSOLEK
Viina ei joo, aga siiski jään purju.
Kes viinast on purjus, on muidugi lurjus.
Kuid mina olen purjus niisama.
Ära hakka mind süüdistama!
KUUTÕBINE
Kuutõbine kõndis must üle,
ja talle ei järgnenud ma.
Ei uneskõndija kannul
rõduservadel turnida saa.
UNI VÕI ÄRKVELOLEK?
Hommikul mu näkku paistma hakkab valgus.
Minu jaoks see tähendab kannatuste algust.
Tahaksin veel, tahaksin veel kaua magada,
et päev see ei saaks mulle hoope jagada.
Uni läheb minema, peale tungib tõelus,
igas silmapilgus sel sisaldumas õelus.
Tunnen ennast tähtsusetu pisijunnina,
keda kurjad kupjad muudkui tööle sunnivad.
Tööle aga asumast takistab mind haigus,
minu jaoks see valmistab terve päeva vaevu.
Mitmelt poolt mul tugevasti aina valutab,
seda valu üleüldse kuid ei talu ma.
Kuna ma ei tööta, ma kannatan ka nälga.
Mitte keegi mulle süia ei tee välja.
Ootan, millal päev vaid jõuaks õhtusse.
Ärkan aga äkki - oli unenägu see.
Kui on unes nähtud sihukene õudus,
päevalgi see kurnab üha minu jõudu,
sellepärast õhtu jõudes minna magama
enam mitte kuidagi küll ei taha ma.
PIMEDAS
Tunde juba ümberringi pimedust ma näen.
Ei seda tea ma ette, kas tuleb enam päev.
Seni on küll tulnud, kuid ajad on nüüd muutund -
öögi võib edaspidi olla ju kuutu.
Kahtlen selles kõiges, mida seni olen õppind.
Keegi pole tõestand, et tõde oleks lõplik.
Igatahes kindel on, et päikest pole näha,
ise seda taevasse ei oska mina teha.
SOOV
Et alati jääks kestma
me ellu lapsepõlv,
et rohetaks veel rohi
ja sinaks taevavõlv.
Et hea ei läheks kaotsi,
me siiralt soovime,
kuid areneda siiski
seejuures proovime.
PILK ELULE
Täna naudin ma elu,
sest elus on eredaid hetki.
Korjamaks kõiki neid üles
teen ajas liikuvaid retki.
Soovin, et pikk oleks elu,
siis jätkuks rohkem neid hetki
ja nende hetkede juurde
saaks rohkem teha ka retki.
MÄLU
Mis mäletasin, olen unustanud.
Kes on mu mälestusi kustutanud?
Ma ise midagi ei ole loovutanud.
Kes on mu mälestusi moonutanud?
Mu järeldus on kõigest sellest kole:
ei saa ma kindel olla, kes ma olen;
ei tea ma, kust ma pärit olen;
ei mäleta, kas lubadusi andnud olen.
Et asju mitte ära unustada,
peaks edaspidi kõik ma üles kirjutama.
Kuid kuidas kõike loen ma, olles juba vana?
Ei jõua seda läbi võtta elavana.
BUDISTIDE AABITSAST
Must hing on läinud välja
küll võllas üleval
ja surma olen saanud
ka autoratta all,
kuid ühte kardan rohkem
ma siiski kõigest sest:
kui sünnin jälle ümber,
ei saa must inimest.
VAIBAST VÄLJA
Vaibast välja vaatab pale,
mida esmakordselt näen.
Ennustada aitab male,
kuis ma elust läbi läen.
Unenägu pole vale -
mängus jumalate käed.
Lootus kõige paremale
madalamaks muudab mäed.
KAHTLUSED
Näen, tee peal jälle haldjas
on vastu tulemas.
Ma selles pole kindel,
kas ta on olemas.
Kui karistab mind Jumal,
ma hirmust värisen,
kuid pole siiski kindel,
kas ta on päriselt.
Kui tõestad, et ei ole,
siis on see sigadus,
sest tühi maailm on kole -
seal luurab igavus.
LUULET MASSIDELE
Massidele, massidele lugesin ma luulet.
Vastu nägu anti mul, nüüd verised on huuled.
Tänamatu on see mass, Jumal, kas sa kuuled?
Luulet mulle endiselt siiski toovad tuuled.
REIS
Kui sõitsin maanteel autoga, ma oksendasin siis,
kuid auto siiski teise linna pärale mind viis.
Mind oksesena nähes öeldi seal küll: "Jäle miis,"
kuid kindel pind ja värske õhk nüüd tundus paradiis.
ÕNNETUS
Lõpuks mere äärde jõudsid piinatud.
Nad oleks lendu tõusnud, kuid olid tiivatud.
Nüüd irvitasid näkku neile riivatud:
Valge Laeva ankur on juba hiivatud!
PROGRESS
Elekter voolab traatisid mööda.
Ega ta sealt välja ei saa.
Välguga enam meid surnuks ei lööda -
taeva üle on võidu saand maa.
KURAT JA MURAKAD
Tädikene kevadtalvel müüs kesk linna pirukaid.
Päike hakkas soojendama. Pähe kukkus purikaid.
Õnnetuse korraldada sai küll vana kurat vaid.
Raske leinaaeg on taband perekonda Murakaid.
MANITSUS
Keda sina kummardad? Kas ebajumalat?
Loodan, sust ei ole siiski nõnda rumalat.
See, kes kasvab üles ebausu sees,
igavesti keema saab kord põrgukatla vees.
VIIMANE TUND
Algas elu viimane tund.
Magada tahaks, kuid ei tule und.
Une kadu - on see vast sunnik! -
põrgus on ärkvel niigi kõik tunnid.
KAVATSUS
Homseks pileti põrgusse ostan,
sõidan sinna ja poja eest kostan.
Kodus vähemalt poeg oli tubli,
kuigi ta asutas pättide klubi.
UHKUS
Mäletan veel selgelt, kuidas Mooses seisis mäel,
sest et olin ise tookord tema kurakäel.
Tähendab, et Moosesest ma suurt ei erine,
kuigi ma ei suuda olla poolt nii verine.
PROBLEEM
Kuidas saada taevasse? Ma küsin seda teilt.
Umbes tean, mis hinda nõuab Jumal selleks meilt -
kividega viskama peab surnuks patuseid.
Kuid kas patt on pidada nende matuseid?
KUS SA OLID?
Kus sa oled olnud järjest aastasadu?
Ütle seda mulle, sa igavene madu!
Esivanem uskus, et tuleb lunastaja.
Pühakiri on su patu tunnistaja.
ÜRITUSE ÜLISTUS
Inimene patukoorem
pole käinud kirikus.
Viimselpäeval ootab teda
selle eest suur karistus.
Inimene ütleb aga -
oh sa püha müristus! -
igal pühapäeval on mul
mõni tähtsam üritus.
ÕPETUS
Nii räägib muistne õpetus,
et saabub maailmalõpetus.
Kui ükskord oli uputus,
siis säilis veel see kupatus.
Siis kalu püüti õngega
ja veel ei tulnud kõngeda.
Nüüd enam ei saa tingida,
sest patte meil ei kingi ta.
PILK PILVELE
Pilvel laulab inglikoor,
ees tal saladuseloor.
Palveta, kui oled noor -
paradiisi ei saa hoor!
SIIN- JA SEALPOOL PILVI
Ta kõnnib pilvedel üleval
ja suu juurde pandud on vilepill tal,
ja nõnda ta mängib ja laulab seal
lumivalgete pilvede peal.
Kas hoolib ta sellest, mis meist saab siin all
või neist, kes maapõhjas sügaval?
Me näeme seda, et pilvel on hea,
kuid tema mõtteid meie ei tea.
Ja kuidas me saaksime teatada tal,
mis olukord valitseb pilvede all?
Tal palju valgust on pilvede peal,
ja ise alla ei tule ta eal.
2. PARLAMENT
KONSTANTIN
Meie isa Konstantin,
rahasid tal täis on rind.
Põdur tervis. Magus võim.
Edeneb nüüd eesti hõim.
Meie isa Konstantin
karmil pilgul jälgib sind.
Jätkub sul veel mässumeelt.
Näitad riigijuhil keelt.
Meie isa Konstantin
natukene noomib sind.
Varsti jääd sa keeletuks,
avaneb su kongiuks.
Meie isa Konstantin
küsib, mis on riigi hind.
Lubab sisse võõrad väed.
Ajutiselt, küll sa näed.
MINA JA ADOLF
Mina olen päikene
siin keset taevasina.
Adolfiga juttu puhun
mõnikord ka mina.
Adolf on see ussike,
kes vingerdab seal rohus.
Mulle meeldib särada
ja talle ülekohus.
Kellele kõik kurja teind ta,
kokku ma ei arva.
Vähemalt ei ole mina
talle vastukarva.
SÜÜRIA
Bush tungib peale Süüriale,
sest süürlane on süüdlane.
Eks tema võiduseeriale
pea kiidusõnu hüüdma me.
Siis aitab ehk Ameerika
kesk viletsust me valitsust.
Kui õieti reageerida,
saab tüki NATO palitust.
VAATA, JUUDID!
Vaata, juudid tulevad jälle läbi mere!
Küll on visa hingega Mooses ja ta pere!
See võib saada taevasse, kes kaitseb oma maad.
Kuuled, välja kuulutatud ongi uus džihaad!
KLASSIK
Ta töölisklassi õpetas,
kuis tuleb võidelda,
et tulevikus elada
saaks ilma rahata.
Kuid töölisklassil mõistmatuks
on jäänud tema keel,
ja sellepärast nõuab see
nüüd raha rohkem veel.
LÄHIMINEVIK
See, kes troonilt tõukas pahad,
küsis: "Millist Eestit tahad?"
Tahtsin sellist, kus saaks raha,
see kes turule toob naha.
Mõned aastad õitses äri.
Kus jäid õied, ära päri!
Polnud mingisugust mõtet
asutada ettevõtet.
AJALEHT
"Postimees" "Edasist" tunduvalt õhem
olla võiks, kui puuduks reklaam.
Uudiseid lugeda oleks mul kõhe,
rõõmu toob hingel reklaamitud kraam.
"MAAILMAKORD"
Siis kui trükikojast tuli välja "Maailmakord",
karvavõrd ei paranend sest maailma olukord.
Hädad ikka katavad nii maismaad kui ka merd.
Vaid vampiirid imevad veel rohkem minu verd.
LAUL MASSIDELE
See laul, mis valjult kõlab,
kui välja voolab must,
peaks tooma rahvahulkadele
rohkelt õnnistust.
Hulgad kuid ei talu
mu laulu teravust,
selletõttu massid muudkui
taganevad must.
Neile aga mina
ei sulge oma ust,
kui ka viimne mees on juba
läind mu esikust.
LAHINGUVÄLI
Põllul mädanevad laibad,
seal kus lahing kees.
Ei neid kinni kata vaibad
taeva palge ees.
Jõkke voolab laibamäda,
vesi vahutab.
Eesti muld ja eesti süda -
neid ei lahuta.
PRIIUS
- Mida sa küll mõtlesid,
kui plaksus kupja piits?
- Mõtlesin siis kogu aeg,
et ükskord saan ma priiks.
- Kuidas seda seletad,
et priiks ka lõpuks said?
- Kogu aeg ma ootasin
ja palvetasin vaid.
- Kuidas aga tagada,
et priiks sa ikka jääks?
- Igasugu tegusid
teen vana kupja hääks.
- Kas sa oled kindel ka,
et sest tal lahke meel?
- Kui sellest tal ei piisa,
siis palvetan ma veel.
RÄNDLINNUD
Talveks lõunamaale
rändlinnud lendavad
ja sinu, kodumaake,
nad nõnda reedavad.
Neid linde kahepaikseid
ootab karistus.
Meid kodanikke vaikseid
premeerib valitsus.
PÕGENIKUD
Koormaid kandmast väsis turi.
Pingul põgenike puri.
Valge Laev on tulnud siia,
mis meid lubab ära viia.
Kaua seda appi hüüti.
Tasuta nüüd pakub küüti.
Kes ei uskund, need jäid maha,
neid me aidata ei taha.
VILETSUSEST VÄLJA
Viletsusest välja viib meid okkaline tee.
Kiirel sammul läbida kästud on meil see.
Okkalise teega sild viib otse üle vee.
Siis me piinast pääseme, kui kätte saame ree.
PATSIFIST
Mina olen patsifist,
matsifist ja natsifist.
Relvadega jändamist
küla mul ei luba vist.
LAISKUS
Kui üles ärkan hommikul,
siis mõtlen teha tööd ma,
kuid tunni järel puhketund
läheb kiirelt mööda.
Nii lõpuks õhtul jälle näen,
et päev on läinud raisku,
sest vasakvalitsuse poolt
nüüd toidetakse laisku.
TÖÖPÄEV
Mõtlen, et võiks tulla juba vaba päev ja püha,
töötades konveieril ja higistades üha.
Keegi koju puhkama mind vägisi ei aja.
Olema pean õnnelik, sest palka on ju vaja.
PROPAGANDA
Midagi rohelist rohus on näha,
midagi valget lume sees on.
Paljugi muudab valelik kära.
Nende jaoks vähem, kel suurem on jonn.
Mitte midagi pole meil kõhus,
siiski meile on tundmatu nälg.
Riiklik propaganda on tõhus -
silmaga näha on aju peal jälg.
MAAVARADE LÕPPEDES
Katlamaja on küll suur, kuid saada pole sütt;
linna ühiskütte peal on ka me savihütt.
Suvel päike taevavõlvil palavasti praeb,
meie üle irvitab vaid, kui on raskeim aeg.
TOITUMISEST
Kartuleid on minul kümmekond kilo.
Kartul on igati etem kui silo.
Keedetud kartulid siniseks läevad.
Helged on sinised esmaspäevad.
VILETSUS
King mul hakkas hõõruma ja osta tuli uus,
läksin kingaäri suunas matkalaulud suus.
Palk mul oli aga ainult tuhat krooni kuus.
Kust ma raha võtma pidin? See ei kasva puus.
VALGUS JA PIMEDUS
Hämarus on ilus asi, miskit pole teha.
See, kes töötab öösiti, ei taha päikest näha.
Lambivalgusest on hingel hoopis suurem tulu.
Põlevkivi tasuda jääb suur elektrikulu.
MAGAMATUS
Magaksin kaua pimedat ööd,
aga pean tegema öövahitööd.
Lõunaajal siis kaua ma tuduks,
kuid niigi keevad mul kartulid pudruks.
MÄNGIJAD
Lapsed mängisid arvutimänge,
rohkesti anti relvadest tuld.
Emad sättisid nende jaoks sänge,
et panna tekk neile peale kui muld.
KINO
Istusin kinos ja vaatasin lina.
Äkki taipasin - seal olen mina!
Täpselt nii võtan täis ma ju nina,
nii sülgan unenäos tuld ma ja tina.
KARJÄÄR
Madal oli mu käitumishinne -
koolis veel ei sallitud mind.
Politrukiks ent tegi mind rinne -
nüüd on ordeneid täis minu rind.
UNISTUSED
Kelleks saaks ma siis, kui torte näkku lööks?
Küllap ma siis hästi elus läbi lööks.
Algul oleks hobi, pärast saaks see tööks.
Aga kes mu tordid siiski ära sööks?
ÄRIPLAAN
Meid ei toida mitte üksnes lehe kojuvedu,
tähtis on meid tänavailgi saatev müügiedu.
Suureneks me trükiarv, kui algaks mõni sõda;
sellepärast peale käime: tehke juba seda!
RAHVATARKUS
Kes sporti teeb, ei sure,
vaid see saab vägevaks.
Kes silmasid ei piina,
jääb kõikenägevaks.
Kes vaatab valgusfoori,
saab üle sõidutee.
Kes õpib hästi välja,
toob sõjast võidu see.
SÕJAKS VALMISTUDES
Mu silmad ikka säravad,
kui ründab ratsavägi,
kui vereojad voolavad
ja kerkib laibamägi.
Lahingute juhtimises
olen kindel käsi.
Seda teile tõestamast
iial ma ei väsi.
POLIITIKA
Kes päästaks riigi rahva käest?
Head pole loota sõjaväest.
Ehk Jumal asjad joonde säeks,
kui kindraleid ta läbi näeks.
ALAMATEST
Mu alamad on läbinisti lorud.
Kui käsen võitlusele koonduda,
nad ajavad siis vastu oma joru,
ei taha minu järgi joonduda.
Mu alamad on teinud mulle valu.
Kord arvasin, et nad on targemad.
Nad ootavad mult ainult toidupalu,
kuid varsti meie teed vist hargnevad.
RÕÕM
Me suuremeelne kuningas
nüüd kapraliks mind ülendas.
Ma olen justkui lusikas
ta söögisaalis ülevas.
Nüüd teenin teda tänuga
ja ustavaks jään alati,
sest ise rääkis minuga
ta astudes mu palati.
ÜLISTUSLAUL
Ta kannab hoolt me riigi eest.
Ta on nii tark ja hea.
Ma erakonna esimeest
nii tubli teist ei tea.
Ja kuigi elus temagi
on teinud mõne vea,
kui külastab me küla ta,
ma kingin talle sea.
KADUNUD KUNINGAS
Kesk musta metsa elutseb me kadund kuningas,
kes kätte maksma keisrile me mehi volitas,
kes teeskleb, et ta surnud on, kuid tuleb tagasi,
kes metsa suunas põgenes, kui vahid magasid.
Me teame, et meil õigus on ja et jääb meile võit,
et isehakand keisrile saab osaks põrgusõit,
et vanglas saab kord vaevlema ta käsilaste hord,
et ühel päeval kehtivad taas seadused ja kord.
Küll rasked on me võitlused, kui kuningas on seal
ja ootab, millal õiglus taas on maksmas ilma peal,
kuid alandlikult nõustunud on tasujate hõim,
et kuningale, mitte meile, kuuluma saab võim.
3. KODU
ÄRGE TULGE
Ärge tulge mulle külla,
jooki teile ma ei kalla.
Tahan saada ainult rahu.
Minu tuppa te ei mahu.
Teid ma otseselt ei vihka,
näha teid ma ka ei ihka.
Ärge tulge külla mulle,
et ei satuks näpud tulle.
Kui mul väsinud on turi,
olla võin ma üsna kuri.
Suuri koormaid ma ei kanna,
teile süia ma ei anna.
Ärge tulge iial siia.
Kord võiks meid küll kokku viia
erapooletumal pinnal,
kuigi ma ei tea veel millal.
See veel mõtteisse ei mahu.
Praegu tahan ainult rahu.
Ükskord näeme, sest et ega
ma ei taha põgeneda.
KÜLALINE
Kolkast tuli külaline
kerjakotiga.
Küsisin, kas tuttav oled
karuotiga?
Karuott on minu sõber,
vastas kolkamees.
Ütlesin, siis mine kerja
parem metsa sees!
ASJAD
Tahaks jälle asju saada,
tahaks saada asju häid.
Osa asju võtsin kaasa,
suurem osa koju jäid.
Veel ei ole minul karta
asjadesse uppumist,
pigem on mul puudust kurta,
mitte nendes hukkumist.
Asjalikult aegamööda
asjadega tegutsen.
Kuni elu läheb mööda,
keset asju elutsen.
MATSILE
Sa oled mats ja mühakas,
ei meie lauda sobi.
Sa elad kõigest ühikas,
nii et me jalust kobi!
Kui oled arstiks arenend
ja mul on mõni tõbi,
on ehk me suhted paranend,
kuid siis ma olen kõbi.
VEEPUUDUS
Miks ei tule kraanist vett?
Mitte ei saa sellest aru.
Käppadele kleepund mett
maha ei saa pesukaru.
Et saaks loputada taru,
otsin üles pesumaja -
seal ehk on neil vetevaru.
Kroone läheks üle saja.
KASS KURIKAEL
Miks kiisu istub ukse peal?
Kas seal on tema koht?
Kui ust ta lahti hoiab seal,
on tõmbetuule oht.
Mu selg on niigi valudes,
on murtud valge hiir.
Nii saabub kassi paludes
mu taluvuse piir.
PESITSEMAS
Pesa on nüüd valmis, aga kägu pole näha,
ise mina munasid ei oska valmis teha.
Teised linnud ammugi mind aidata ei taha.
Kuidas saan ma munadeta kinnitatud keha?
ERITI KURB LUULETUS
Üks vikat niitis maha ristikheinad.
Nüüd alles on veel ainult leinad.
HARAKIRI
Nipitiri harakiri
sooritas must paremini.
Harakate salakiri
viis ta selle valemini.
Sosistasin salamisi:
anna mulle salakiri!
Verekese valamisi
ära valge alla tiri!
ÕNN
Miks on su nägu jälle nõnda pundunud?
Kas peeglist sulle miskit ei kahtlast tundunud?
Kuid rõõmusta, sest siia on uudis kandunud,
et päästev Valge Laev on lõpuks randunud!
MARDIPÄEV
Laske sisse mardisant, või kõlab püssipauk!
Näeb siis, kes jääb kuuli ette, kas siis laps või rauk.
Küüned on mul külmunud ja varbail on mul valus,
tülinoriv perekond on igas teises talus.
NAABER
Naaber väljas klopib vaipa,
kuigi ilm on külm ja jääs.
Kas ta tõesti veel ei taipa -
suletud on tuppapääs?
Naabri naine on nii kuri.
Minul vaid on silmad vees.
Naisel tähtsam on ta Muri,
kui see väljas külmuv mees.
VÕÕRAS LAPS
Eile meie liivakasti
tuli suur ja võõras laps,
küsis käriseval häälel:
kes teist teab, kuis maitseb naps?
Seda kuuldes meie kohe
oma tuppa jooksime.
Kui me oleks leidnud nööri,
siis ta täna pooksime.
AINULT
Ainult sina, ainult sina,
kostab raadjost lauluhääl,
olgu raadjonupp mistahes
kodumaise jaama pääl.
Mind ei ole külastanud
tõesti juba kaua te,
siis ei ole imestada,
et te nõnda laulate.
Varsti sünnivad teil lapsed.
Kas te neid siis vihkate,
kui te raadjos laulate, et
teineteist vaid ihkate?
Mina niimoodi ei tunne,
siiski pole kutrta mul.
Tuleb ainult rõõmustada,
kui ei südant murta sul.
HOIATUS
Kui võtad endal naise,
kes üldse ei tee tööd,
siis pärast pühid silmi
päevad kui ka ööd.
MURE
Külla tuli kosilane. See ei ole hea.
Mida talle vastata, seda ju ei tea.
Siis kui panen tanu alla nüüd ma oma pea,
ega keegi sellepärast ära mind ei nea?
LAPSEVANEMALE
Kui su pisipoja tahab
minna ära merele,
siis peab andma malakaga
talle peale kerele.
Kui su pisipoja tahab
minna ära merele,
klohmi teda korralikult,
peksa kasvõi verele!
VANAINIMESELE
Sa õhtul õppima ei pea,
kui kõrge on su iga.
Siis õhtut täita oleks hea
sul televiisoriga.
Kui ära vaadatud on film
ja peale tükib uni,
siis lase looja oma silm
ja puhka hommikuni.
VIKTOR
Viktoril on viinaviga,
siiski tal on kõrge iga.
Kuigi sisse voolab viin,
siiski pikk on tema piin.
USS KAPSAL
Kapsauss on väikene ja kapsas üsna suur.
Aega võtab kapsaussi ümberkapsatuur.
Siiski ussikest ei hoia kinni ükski puur.
Reisimisel areneb ta närimiskultuur.
KURJUS
Ma tahaks olla kuri mees,
kuid mul ei ole kurjust.
Ma mõtlen: küll ma uriseks,
kui näeksin kuskil kerjust;
kuid kui kerjus tuleb vastu, siis
ma pakun talle raha,
sest kurivaimu paradiis
on jätnud minu maha.
TUTVUSED
Väljakule kogunend on 100 000 nägu,
nende hulgas üks mul tuttav oleks nagu.
Kuigi mulle see ei meenu, kes võiks olla tema,
igaksjuhuks tema eest pean ära põgenema.
Varjavad mind laiad seljad, kükitan ma maha,
tuttavaid ma ühtegi kohata ei taha.
Aga aegamööda võivad jätta kõik mu meelde,
sellepärast lahkun siit ja siirdun metsateele.
Metsas minu ümber kasvab umbes miljon puud,
taevast alla vaatamas näen tuttavlikku kuud.
Ega siin ei ole minul loota rahu ka -
metsaelanike hulgas kindlalt kuulsaks saan.
ZOMBI
Zombi joonistas rombi
ja ümbritses sellega lombi.
Me rombi servi ei songi
ja läbi lombi ei longi.
Just rombi jaoks tegime zombi,
kes kuulsaks sai üle Hongkongi.
PIRUKAS
Matsub suu, ja moosipiruk
imekiirelt kahaneb.
Maitsvat kaupa süies pisut
mõtle oma rahale.
Põllul veerevad kombainid.
Mõtle nisujahule.
Kui näed teraviljataimi,
jäta need siis rahule.
Siis, kui rohkem oleks jahu,
avada saaks uue poe.
Praegu rohkem sul ei mahu.
Tänupalve ette loe!
VALIK
Väga kohutavad helid
kõlaritest kostavad -
vaata mida lapsed linnast
jälle kokku ostavad!
Raamat alati on vaikne,
raamat üldse ei tee häält.
Kui ma rohkem tunneks tähti,
iga päev ma loeksin säält!
LUGEMIK
Võtab kokku lugemik:
jätke meelde õpetlik -
seal, kus liigub Seene-Mikk,
kasvab seeneniidistik.
KASVATUSVIGA
Ükskord kasvatati leedist
kogemata peletis.
Kes sööks nõnda palju keedist,
polnud nähtud telestki.
Kui ta purju jäi veel peedist,
oma tuppa suleti.
Alles kui kõik ära seedis,
välja lasta juleti.
JÜNGER
Mu jünger Jürgen meeles peab, mis ütlen või mis teen.
Ta õpib minult õhinal, ma vaimustusest keen.
Et levib minu õpetus, see on ju ülim õnn.
On jünger Jürgen kuulekas, sest on veel poisipõnn.
ÜHES PINGIS
Ta istus minu pinki.
Ei julgend lootagi.
Ma täna teist suurt kinki
ei enam ootagi.
Et ta ei läheks närvi
vaid julgen soovida.
Tal olla meelejärgi
mul tuleb proovida.
TARKUST TAGA NÕUDMAS
Kas linnulaul on muusika või müra?
Kas isane või emane on mära?
Ma tahan hästi palju õppida.
Ei surm või rumalat veel noppida.
LOOGIKA
Me teame juba ammust aast -
kes haugub, see ei hammusta.
Nüüd näeme loogilisel teel -
kes naerab, sellel kurb on meel;
kes ühtelugu uriseb,
ei ole üldse kuri see;
kes seda tarkust õpetab,
see lollakana lõpetab.
SUUR MÄNGIJA
Suurel mängijal hakkas kord häbi,
kui ta nägi, et seis on tal läbi.
Mida sa teed, kui sul mängus ei vea,
kui endiselt hea enam pole su pea.
Mänguruumist läks ta siis ära,
et mitte kuulda publiku kära.
Sellel mängijal kõrge on tase,
aga võita tal keegi ei lase.
VÄIKE LÕVI
Olen küll ise ma pisiklik isik,
kuid siiski mul on ka isiklik pisik.
Seepärast käimas on lõputa ravi.
Haigused aga ei raputa lõvi.
ARSTID
Muutlikud on arsti vaated,
ununevad varsti aated.
Siis kui tuleb reumatulv,
või kui lõhkeb tuumarelv,
astub sisse virivell,
kel on tekkind verivill -
siis on arstid hooletud.
Tujud neil kui tuulehood.
HOBUSED
Hobused jooksevad kutsari järel,
kelle käes tihti on plaksunud piits.
Hobud on kurjad ja kutsar on ärev.
Kes ta mured küll minema viiks?
AUTOT JUHTIDES
Rooli ma hoian ja väriseb käsi.
Teele astumast rahvas ei väsi.
Kes küll mataks laibad kõik maha?
Vähemalt seda ma teha ei taha!
ASUTUS
Suures südalinna majas
laiub riigiasutus.
Töötan siin, ja mul on selge
asutuse kasutus.
Kasutuima töötajana
hüvesid vaid kasutan.
Nende abil ükskord oma
erafirma asutan.
VAEV
Vaevaline läbi viia verepleki pesemist.
Ma ei taha üldse teha tiigritega tegemist.
Pole näinud tiigrit veel, kes valjusti ei viriseks,
kui ei ole saanud oma vurruotsi veriseks.
KUUSK
Jäi vakka metsamehe suu,
kui pähe langes kuusepuu.
Ta kuuskedele oli truu,
kuid kuusk on täielik umbluu.
MURUMUNA
Metsast leitud murumuna
ajas välja puru juba,
mina seenevarujana
ei saand sellest aru aga.
Nüüd ma tunnen kõhuvalu.
Ära kõhus lõhu, palun!
Enne metsmees Mõhu talu
toite juba kõhus talun!
LAMMAS VÕI HUNT?
Ammu mind laudas juba lamba pähe tunti,
läbi mus ei nähtud lambanahas hunti.
Nüüd sealt lambavaim on minulegi nakand,
olen ka päriselt lambaks mina hakand.
Siis kui noorus jälle ilus hakkab näima,
hakkan aga metsas libahundiks käima.
HUNT
Ära viis mu lambukese hallivatimees.
Nutan nüüd ja olen täitsa pisarate sees.
Lambukesel oli nõnda ilus kohev vill.
Hunt veel ütles mulle, et ma olen piripill.
VILLAND
Villand sai mul lambavillast,
kannan nüüd sünteetikat,
sest ei suuda usaldada
lammaste eugeenikat.
Nad ei suuda selgeks teha
minu moodi lollile,
miks on vaja kulutusi
kloonilammas Dollyle.
Kas ei või ta geen mu sisse
praadi süies kanduda?
Ma ei taha saada lambaks.
Ma ei soovi manduda.
NÄLG
Mis teha jääb veel sigadel,
kui tühi on neil moll?
Ei lõpu tule vigadel,
kui peremees on loll.
PAANIKA
Kus on minu kõnevõime?
Miks ei tööta minu pea?
Miks me turult koju tõime
kotti avamata sea?
MESILASELE
Miks sa nõelad mesimumm? Mul on allergia.
Ei leidnud õiget rakendust su suur energia.
Kui sa ei käitu ilusti, et mulle meeldida,
ka mul ei ole tahtmist siis su tooteid seedida.
ÖÖPÄEV
Minu päev on maasikas,
minu öö on mustikas.
Öösel olen vasikas,
päeval olen kutsikas.
RASKED PÄEVAD
Oh kui rasked on mu päevad!
Kes mu sisse ikka näevad.
Nõnda mõistmatuses läevad
mööda minu elupäevad.
KUNST
Võimed avaldusid sõimes.
Varakult sain pintsli pihku.
Võimas vanamees mind sõimas,
aga lavalt ma ei nihku.
PILT
Ma maalin pilti ilusat.
mis tuleb väga kirju.
Ma loodan seda nähes sa
kõvasti ei karju,
sest pildi mõte sinu käest
on nimelt varastatud.
Ei, kohut küll ei karda ma,
sest olen karastatud.
Lohutuseks pildile
ma panen sinu nime.
Et üldse sinust hoolin ma,
isegi on ime.
MINU LUULE
Luule, see on mõtlemine,
kui ma mõtlen välja.
Teiste luulest mõtlemine
mul ei tule välja.
Kirjeldan ses luuletuses
oma mõttevälja.
Tegin kurva luuletuse,
siiski trükin välja.
KINK
Ma andsin talle kingi,
ta võttis vastu selle
ja vaatas - raamat mingi -
ning küsis siis, et kelle.
Ma vastasin, et minu.
Ta küsis, mille eest.
Ma ütlesin et sinu
ma viskasin sealt seest.
Ta ütles siis, et kahju,
et kirjuta siis veel.
Ma laususin, et ahju
on käsikirjad teel.
Ta keeras lehte mõnda
ja luges mõne rea,
siis küsis kuidas nõnda,
et raamat on ju hea.
POSTKONTORIS
Ma ostan hulga marke,
et saata raamatuid.
Näen vaimusilmas juba
veerijate suid.
Et kirjutada raamat,
mult aega võttis kuid,
et lapsed kasvaks suureks
vaguralt kui tuid,
et alati nad näeksid
metsa taga puid,
et ei tuleks üle matta
mu mulda pandud luid.
